Roheline köögivili lume alt - dekoratiivne ja kasulik lehtkapsas
Lehtkapsas (Brassica oleracea var.acephala) on rohkem tuntud Suurbritannias, Skandinaavias, Madalmaades ja Saksamaal. Ta on peamiselt hilissügisene ja talvine köögivili, mida tihti kasvatatakse hoopis ilutaimena.

Toiduks tarvitatakse põhiliselt varre tipus või ka pikki vart asetsevaid lehti. Hästi sobivad nad igasuguste suppide, hautiste ja ühepajatoitude sisse. Samuti kasutatakse lehti hautatuna ja näiteks oliiviõliga maitsestatuna lisandiks liharoogade kõrvale. Erilise väljanägemise tõttu saab lehtkapsast ka asjakohase garneeringu.
Lehtkapsas on omadustelt väga väärtuslik köögivili: proteiinisisaldus on tal suurem, kui teistel kapsastel, mineraalainete sisalduse poolest võib teda koos spinatiga lugeda köögiviljakultuuridest esimeste hulka. Rohkelt sisaldab ta kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda, lisaks väärivad märkimist C-vitamiin, karotiin, B-grupi vitamiinid. Maitselt on ta veidi tugevama karakteriga kui tavaline kapsas, külma mõjul suhkrusisaldus suureneb ja maitse maheneb.
Lehtkapsast ei ole keeruline kasvatada: ta pole mullaviljakuse suhtes väga nõudlik ja lepib ka madalama väetusfooniga kui teised kapsad, teda võib kasvatada nii ettekasvatatud istikutest kui ka seemned mugavalt kasvukohale külvata.
Talviseks tarbimiseks võib lehti ka kuivatada, sellisel juhul tuleks seda teha võimalikult kiiresti, et vitamiinid säilitada. Kuivatatud lehti soovitatakse säilitada õhukindlas pakendis madalal temperatuuril.
Lehtkapsast on olemas väga silmapaistva välimusega, mitmesugustes värvitoonides ja erineva lehekujuga sorte. Ka meil on ta tuntud pigem aia kaunistajana kui toidutaimena. Kuigi ta on pärit Vahemeremaadest, on tegemist külmakindla taimega, mida veel talvelgi otse kasvukohalt lume seest värskena koristada saab. Kuna selliseid köögivilju pole meie tingimustes palju ja talvel ihkab hing ikka värske rohelise järele, vääriks lehtkapsas oluliselt suuremat tähelepanu ning kindlasti võiks teda igas aias vähemalt korra katsetada.