Kaunil piimalillel on enamik lehti tumerohelised, kuid võrse ülemised lehed on punased, oranžid, roosad või valged – seetõttu tunduvad nad õiekroonlehtedena. Tegelikult on jõulutähe õied pisikesed ja kollased ning paiknevad tihedasti koos iga värvilise lehekobara keskosas.

Kõnealuse taime lehed muutuvad värviliseks tänu ereda valguse ja pilkase pimeduse perioodide vaheldumisele nii, nagu nende looduslikus levialas omane on, kusjuures pimedusperioodid peaksid vältama vähemalt 12 tundi. Õite saamiseks peaksime meie oma jõulutähti varjutama alates sügise keskpaigast vähemalt 8 nädala jooksul, kattes ta kinni iga päev samal kellaajal ja eemaldades katte samuti iga päev samal kellaajal 12 – 14 tunni möödudes.

Jõulutähte on soovitav kasvatada valgusküllases, niiskemas keskkonnas, kasta keskmiselt 2 korda nädalas ja mitte lasta juurepalli läbi kuivada. Oluline on teada, et otsene päike ja külm tuuletõmbus võivad taimi kahjustada. Kasvuperioodil lisatakse kastmisvette õitsvatele lilledele mõeldud vedelväetist iga kahe nädala tagant, väetamine lõpetatakse enne õitsemist. Sobilik temperatuur on 18-21 kraadi, peale õitsemist oleks hea pakkuda veidi jahedamat kasvukohta, kuid mitte alla 15 kraadi.

Kui jõulutäht pärast õitsemist närtsima hakkab, tuleks varsi tugevasti tagasi lõigata, hoida teda soojas, kuivas kohas ja oodata, kuni uued võrsed tärkavad. Selleks kulub keskmiselt 6 nädalat. Niipea, kui taim uuesti ellu ärkab, võib hakata teda tihedamalt kastma ja pakkuda talle paremaid tingimusi ümberistutamise näol.

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole jõulutäht mürgine, tõsi, ta kuulub piimalille perekonda, kus on tõepoolest mürgiseid taimi. Arvamus jõulutähe mürgisuse kohta on tekkinud eelmise sajandi alguses, kui legendi järgi olevat paariaastane laps surnud pärast jõulutähe söömist. Teada on, et 20 kilone laps peaks mürgituse saamiseks sööma mitusada taimelehte, kuid kes on jõulutähe mahlaga kokku puutunud, teab, et selle äärmiselt ebameeldiva ja kibeda maitse tõttu on selline juhus vägagi ebatõenäoline. Siiski ei ole ta toidutaim ja lateksi vastu allergilistel inimestel võib ta põhjustada ägedaid reaktsioone, taimemahl võib ka õrnemat ja tundlikku nahka kergelt ärritada. Igal juhul tuleks vältida taimemahla silma sattumist – see võib muuta ajutiselt pimedaks.

Kasutatud allikad:

1. "Toataimed: valik ja hooldamine", J. Bland, W. Davidson, Kirjastus Varrak, 2004

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid