Suvel võivad tsitrused muretult õues peesitada, kuid sügisel tuppa tuues muutub olukord keerukamaks: soojas ja hämaras ruumis ei tunne nad end sugugi hästi.

- Noored tsitrused ja need puud, mis pole veel viljunud, tahavad talvel olla üsna jahedas (8-12°), viljakandvad taimed võivad olla veidi soojemas (14-16°) ruumis. Korterid tavaliselt nii jahedad pole, eramus leiab ehk jaheda veranda või esiku. 

- Hoidke tsitruseid hilissügisel ja talvel võimalikult valges kohas. Sobivaim päeva pikkus nende jaoks on umbes 12 tundi. Aasta pimedaimal ajal novembrist jaanuarini on puud tänulikud lisavalguse eest, eriti valgusnõudlik on apelsinipuu. Võimalusel hankige taimelambid, väga sombustel päevadel võiksidki need põleda pool ööpäeva.

- Lehed kipuvad varisema siis, kui taim on liiga soojas ja kuiva õhuga ruumis; kui muld on liiga kuiv või liiga märg ning kui valgust on vähe. 

- Kastke taimi mõõdukalt, 1-2 korda kuus võib kastmisvette lisada ka spetsiaalset tsitruste väetist. 

- Tsitrused ei talu lubjarikast kaevu- või kraanivett. Kasutage vihma- või lumevett. Kui seda pole võimalik koguda, ajage lubjarikas vesi keema ning laske seejärel paar ööpäeva seista, et vesi õhustuks. 

- Kui lehed hakkavad kolletuma, on taimel suure tõenäosusega rauapuudus. Kvaliteetses tsitruseväetises olev raud on tavaliselt kergelt omastataval kujul ning seda kasutades muutuvad lehed taas ilusaks roheliseks. Lehti võib pritsida ka mõne rauda sisaldava väetise nõrga lahusega. Suvel võib taimi kasta mõne korra näiteks 0,5% rauavitrioli lahusega (1 tl 1 liitri vee kohta).

- Tsitruste kõige ohtlikumad ja levinumad kahjurid on kedriklestad ning kilp- ja villtäid. Kui te neid õigel ajal ei märka ja kahjustus on massiline, võib puu isegi hukkuda, eriti kedriklestade rünnaku korral. Märgates kahjureid, püüdke neist võimalikult ruttu lahti saada.


Leplik kalamondiinipuu

Kalamondiinipuu (Citrofortunella microcarpa) on eluruumis kasvatamiseks kõige vähenõudlikum.
Sageli peetakse teda väikeste oranžide mandariinitaoliste viljade pärast ekslikult mandariinipuuks, tegelikult on ta mandariinipuu (Citrus reticulata) ning jaapani kinkanipuu (Fortunella japonica) ja hariliku kinkanipuu (F. margarita) hübriid. 

Kalamondiinipuud toodi Euroopasse umbes 160 aastat tagasi Filipiinidelt, toataimena on neid müüdud mõnikümmend aastat. Kuigi nimetus paneb ta puude hulka, on potis kasvav kalamondiinipuu pigem põõsake. 

Tubastes tingimustes võib ta aastatega sirguda meetri kõrguseks, õitsema ja viljuma hakkab aga juba mõneaastasena. Heades tingimustes on põõsakesel rikkalikult vilju. Need on siiski vaid silmarõõmuks, sest mõrud ja hapud viljad pole just kõige maitsvamad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid