Komposti sobivad hästi kõikvõimalikud aiajäätmed: puulehed, hakitud oksad, niidetud muru, köögiviljapealsed, püsilillepealsed jne. Kompostida ei ole soovitav haigustunnustega materjali, kuna enamik taimehaiguseid elavad kompostimise edukalt üle ja kanduvad lõppsaaduse kasutamisel kenasti edasi. Levimisohu tõttu ei tohi komposti visata ka kartuli-kiduussist saastunud mulda ja mugulaid, kaalika-, sibula- ja porgandikärbsest kahjustatud taimi, nuuteriga nakatunud juuri ja mulda, ringmädanikuga kartuleid ja kevadisi juurviljakeldri jäätmeid. Samuti ei tohiks komposti panna värsket, juba õitsema hakanud umbrohtu, kuna umbrohuseemned on väga visad hävinema.

Hea nipp komposti lämmastikusisalduse tõstmiseks on komposteerida ohtralt nõgeseid!

Kompostrisse võib visata ka köögijäätmeid, nagu marjade ja juurviljade koori, liha-, kala ja muid toidujäätmeid, kohvi- ja teepuru koos filtritega, keetmis- ja loputusvett, pehmeid ja niiskeid pabereid ning purustatud munakoori. Samuti ka lemmikloomade pidamisega seotud jäätmeid ning väikeste tükkidena looduslikke kiude. Köögijäätmete komposteerimisel tuleb arvestada, et need võivad ahvatleda rotte, hiiri ja varesed, hakke. Seega tuleks selleks pigem kasutada suletavat komposterit või korralikku kompostikasti.

Hea on teada, et komposti ei soovitata panna arbuusi, banaani ning tsitruseliste koori, kuna viimased sisaldavad palju kemikaale ja lagunevad halvasti. Kui tegemist on mahetoodanguga, siis takistusi pole.

Kindlasti ei tohiks kompostida plastikut, kummi, klaasi, nahka, mürgiseid aineid ja kodukeemiat, sigaretikonisid, läikpaberil ajakirju.

Tänapäeval tasub otsida erinevatelt pakenditelt märget „biolagunev“ sellisel juhul võib neid alati julgelt kompostida.