Praegusel hetkel kasvab tihti moosiroosiks kutsutud kibuvits rannikualadel, kivide vahel, klibul või lausa rannaliival. Lopsakate, kurruliste ja tumeroheliste lehtedega, tugevate roodudega, okkaliste vartega ja suurte punaste viljadega taim kuulub remontantliikide hulka, mis tähendab, et ta õitseb rikkalikult korduvalt praktiliselt läbi kogu suve ja sügise. Õied võivad olla nii liht- kui ka täidisõied, kuid alati on nad meeldivalt lõhnavad.

Kurdlehine roos on väga vastupidav taim ja kasvab rannaäärsetel aladel ideaalselt – ta ei heitu külmast, merelt puhuvatest soolatormidest ega ka näiteks saastatud keskkonnast või tolmust. Viimastel põhjustel on teda päris laialdaselt hakatud kasutama ka linnahaljastuses.

Taime viljad on suured, ümarlapikud ja väga vitamiinirikkad. Ta on kergelt eristatav harilikust kibuvitsast ja metskibuvitsast, kes sarnastes kohtades kasvavad, aga nende viljad on pisemad ning piklikumad, lehed siledamad. Viljad valmivad põõsal augustist oktoobrini ja pea sama kaua puhkevad õitsema üksikud õied. Moosiroosi õite kroonlehti ja vilju on suhteliselt lihtne korjata ja puhastada, nendest valmistatakse erinevaid hoidiseid ja tuntud roosimoosi. Edukalt saab neid ka kuivatada. Eelküpsed viljad lõigatakse pooleks, eemaldatakse seemned, keeratakse elektriahi 50 kraadi peale ja asetatakse õhukese kihina kuivama. Kuivatatud viljadest valmistatud tee on maitsev, kaunist värvi, vitamiinirikas ja kasulik.

Kurdlehine roos on kaunis ja tänuväärne õitseja, kes sobib paljudesse raskete tingimustega koduaedadesse ja kelle kasvatamisega saab hakkama ka iga algaja aednik.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid