Jõulutähe ladina keelne nimetus on Euphorbia pulcherrima - imekaunis piimalill, keda enamasti kutsutakse poinsettiaks. Selle nime on Mehhikost pärit, kuni 4 m kõrguseks kasvav taim saanud USA saadiku Mehhiko Joel Roberts Poinsetti järgi, kes esmakordselt tutvustas jõulutähte USA-s juba 1828. aastal. Mehhikos oli jõulutäht aga juba 17.sajandil osaline frantsiskaanide jõulupidustustel. Viimastel aastakümnetel on jõulutähe tootmine laialdaselt levinud, mistõttu tuntakse teda jõululillena pea kogu maailmas. Tänu hoogsale sordiaretusele on poinsettiaid kaugelt üle saja sordi, millest ca 40 on tootmises ka Eesti aiandites.

Oma ilu võlgneb taim värvunud kõrglehtedele, atraktiivsetele putukapeibutajatele, mille vahel paiknevad väikesed kollakad õied. Jõulutähtede kõrglehed varieeruvad nii värvuselt kui kujult. Klassikaliste erkpunaste lehtedega taimede kõrval leidub valgeid, roosasid, oranze, marmorjaid ja täpilisi; on ka püstjate või krussis kõrglehtedega taimi.

Eestis kasvatatakse sellel aastal ca 130 000 jõulutähte, küll ühe- ja mitmeõielisi, hargnenuid ja kõrgemaid vorme.