Mõru vitamiinipomm – greipfruut
Greibipuu on suhteliselt noor kultuur – ta avastati Barbadoselt alles 18. sajandil. Paljud botaanikud usuvad, et tegu on apelsini ja pomelo loomulikust risttolmlemisest tekkinud viljaga. Greipfruut on oma nime saanud 1814. aastal selle järgi, et tema viljad paigutuvad puule rippuvate kobaratena veidi viinamarjadele sarnaselt. Tõsisem greibikasvatus sai 19. sajandil alguse Floridast ja jätkub seal tänapäevani.
Greibid saidki populaarseks alles 19. sajandi lõpus, enne kasvatati greibipuusid üksnes ilutaimena. Ka tänapäeval on USA suurim greipide tootja, kusjuures istandused asuvad põhiliselt Floridas, Texases, Arizonas ja Californias.
Greipfruut on hinnatud puuvili just Ameerika Ühendriikides, kus sellest pressitud mahl on väga populaarne, seda kasutatakse nii värskelt kui konserveeritult. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga. Tsentrifuugi abil eraldatakse eeterlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse laialdaselt loomasöödaks.
Greipfruudi koorest toodetakse söögiisu tõstvat mõruainet limoliini ja ka pektiini. Viimane on lahustuv kiudaine, mille uurimistulemused on näidanud suutlikust pidurdada veresoonte lupjumist. Nii valge kui ka punane greip vähendavad ka halva kolesterooli taset, kuid punane greip sisaldab rohkem bioaktiivseid ühendeid ja on seega kasulikum. Greibis sisalduv tsitrusõli takistab kasvajate moodustamist ning aitab maksal mürgiseid ühendeid kehast välja viia.
Greip sisaldab väga palju C-vitamiini, mis toimib antioksüdeerijana, kaitstes näiteks nahka heitgaaside ja stressi vastu ning aidates kehal paremini omastada rauda, foolhapet, kaltsiumi ja antioksüdante inimeste igapäevasest toidust.
Viimastel aastatel on väga populaarseks saanud greibiseemneekstrakt, mida sajal erineval moel kasutada soovitatakse. See on antioksüdant, antimikroobsete omadustega ning rikas vitamiinide ja bioflavonoidide poolest, mis aitavad parandada keharakke. Alates 1970-ndatest on hakatud seda laialdaselt kasutama nii arstide kui ka tavainimeste poolt just erinevate infektsioonide raviks.
Greibiseemneekstraktist on edukalt abi saadud järgmiste vaevuste korral: seedetrakti häired, külmetus ja gripp, kurguvalu, sinus infektsioon, parasiidid, kõrva- ja neelupõletik, nahainfektsioonid, pärmseene infektsioon, kusepõie infektsioon, kõhulahtisus ja düsenteeria, probleemsed igemed.
Seega on see kibe vili igati kasulik ja tänuväärne. Kellele on tema mõrkjas maitse vastumeelne, võiks proovida viljasektorite täielikku koorimist – viimased lagunevad selle tulemusena küll tuhandeks killuks, kuid maitse võib mõndagi skeptiliselt suhtujat meeldivalt üllatada.
