Kasulik vürts: kurkum

Kurkum on pärit Lõuna-Aasiast ja ta on ingveri lähisugulane. Tema kuivatatud juurest jahvatatud kollast pulbrit kasutatakse väga laialdaselt India köögis, aga ka Tai, Malaisia ja Indoneesia kokanduses. Tuntud on ta maitseainena ka Lähis-Ida köögikultuuris, kus paljudele toidutegudele paneb aluse just nimelt kurkumi ja sibula praadimine õlis.

Läbi aegade on kurkumit tema kodumaal, Indias, peetud hea õnne toojaks ning seetõttu on teda kasutatud nii pulmapidustustel kui religioossete tseremooniate käigus. Kurkumil on oluline seotus nii budismi kui hinduismiga väga paljudes erinevates aspektides. Näiteks võiks tuua tema otsese positiivse seostamise päikesega ja miks ka mitte traditsiooni munkade rüüde värvimisest, milleks alati just kurkumit on kasutatud.

Keskaegses Euroopas tunti kurkumit kui India safranit ning teda kasutati tihti odavama alternatiivina safranit nõudvates retseptides. Nõnda saadi küll toidule soovitud kollane värv, kuid märkida tuleb, et maitseomadustelt on need kaks taime siiski absoluutselt erinevad.

Kurkumi kodumaal peetakse teda võimsaks ravimiks, millest on kasu paljude erinevate hädade korral. Usutakse tema haiguseid ennetavasse toimesse igapäevasel kasutamisel ja ka ravivõimesse liigesehaiguste, artriidi, vähi, parasiitide, maksahaiguste, haavade, silmapõletiku, akne ja aneemiaga võitlemisel. Taim on laialdaselt kasutuses nii ajurveeda meditsiinis kui ka kosmeetikas.

Tänapäeva maailmas on teaduslikult tõestatud, et kurkum tugevdab immuunsüsteemi, ergutab seedimist, võitleb põletike vastu, aitab organismi turgutada pohmelli korral ja on toetav vahend vähiravis.

Seega on see tänuväärne taim meil teenimatult tähelepanuta jäänud – igaüks võiks teda kordki elus proovida!