Suremus ja viljakus on nende elusolendite eri vanuserühmades nii muutlikud, et uurimuse autori Owen Wilsoni sõnul pole võimalik sõnastada ühtset vananemise evolutsioonilist põhjust.

Inimene muutub vananedes nõrgaks ja sureb, sarnaselt vananevad nii mõõkvaalad kui vesikirbud. Paljude teiste liikide puhul see muster ei kehti. Näiteks kaevurkilpkonnade suremus on kõige suurem noorloomadel. Hüdrad - väikesed veelise eluviisiga selgrootud loomad on sobivas keskkonnas nii madala suremusega, et mudelite kohaselt on turvalises laboriakvaariumis peetud loomakestest 5 protsenti elus ka 1400 aasta möödudes.

Millises vanuses surevad tõenäoliselt rasvatihased, arusisalikud ja rododendronid, sellest loe TÜ teadusportaalist Novaator.