Kasulik põud lillepotis
28. novembri Targu Talitas jäi silma huvitav nõuanne: kui toas kasvavaid tsitruseid pole võimalik talveks jahedamasse kohta viia, saab hakkama ka teisiti – neile tuleb korraldada kunstlik põud.
Soovin selle kohta rohkem teada saada.
Vastab Harri Poom
Saare-Tõrvaaugu aiand
Kõigepealt meenutan, miks on puhkus jahedas kohas tsitruste jaoks tähtis. Kui sidruni-, apelsini-, mandariinipuu jt ei saa talvel olla vähemalt poolteist kuud jahedas, siis nad ei õitse – õiepungade moodustumiseks on vaja umbes 900 tundi, mil temperatuur ei tõuse üle kahekümne soojakraadi.
Oma eelmises vastuses (28. nov) soovitasin võimaldada puudele pikk puhkus jahedas (+5°...+10°) ja neid väga vähe kasta.
Tasub veel teada, et kui talvituskohas on sooja alla kümne pügala, pole puudele isegi valgust vaja, kuna nii madalal temperatuuril fotosüntees seiskub ja ainevahetus pärssub tugevasti. Peate ainult jälgima, et muld liiga märg ei oleks: kuigi tsitruste juurtele liigne vesi iseenesest väga ohtlik pole, napib liigniiskes mullas hapnikku ja hapnikuvaeguse suhtes on juured üpris tundlikud.
Kui sellist külma ruumi ei ole, võib jahedas talvitumise asendada hoopis kunstliku põuaga soojas toas – see takistab uute võrsete teket, õiepungade arengut aga stimuleerib sama hästi. NB! Mulla temperatuur olgu potis kindlasti vähemalt +18°!
Kunstpõua ajal peab aga üsna valvas olema ja puud kogu aeg jälgima: ei tohi lasta tekkida nii suurt veevaegust, et lehed keerduma ja pudenema hakkaks (see võib saada saatuslikuks).
Muld peaks olema vähemalt poolteise kuu vältel kuivapoolne, ent mitte kunagi tuhkkuiv. Samas ei tohi mullas ka nii palju niiskust olla, et taim kasvu alustaks – nii jäävad õiepungad kas üldse moodustumata või tekib vaid mõni üksik.
Nii põud kui ka jahe talvitumine võivad kesta märksa kauem kui nõutud poolteist kuud – minugi puud puhkavad tervelt kolmandiku aastast.
Veebruari lõpu poole või märtsis, mil päevavalgust on juba märksa rohkem kui südatalvel, võiks puudele siiski halastada ja taastada normaalse kasvurežiimi.
Niipea kui on märgata uut kasvu, andke ergutuseks väetist – esimesel korral midagi lämmastikurohkemat, edaspidi aga kindlasti mõnd tasakaalustatud mikroelementidega täisväetist.
Hästi sobivad tsitrustele ka orgaanilised väetised (kanakaka jm kuivkompostid, verejahu). Õitsevad ja viljuvad puud vajavad ka suhteliselt palju kaaliumi.
Õigupoolest ongi tegu üsna rikkalikku väetamist ootavate taimedega: varakevadel ja hilissügisel piisab, kui väetada kord kuus, ent intensiivse kasvu ajal on väetist vaja anda kord nädalas või kümne päeva tagant.
Muidugi võib kasutada ka pikaajalise toimega graanulväetisi, see on märksa mugavam. Pika toimega väetist andke kevadel või varasuvel, sügisel enam mitte. Mõistagi ei väetata taimi talvise kasvuseisaku vältel.
Parajalt väetatud taimel on ilus roheline lehestik, sidrunipuul veidi heledam, sordist olenevalt võib toon olla isegi kollakasroheline, apelsinipuul seevastu just hästi tume roheline. Noored lehed on tsitrustel heledamad ja õhemad, vanemad tumedamad ja nahkjamad.
