Kuidas ravida viljapuu-tüvevähki?
Vastab Väino Pallum
Kui haigus pole kaua puud kahjustanud, võib vähihaavandiga puu hea hoolduse ja õigeaegse ravi korral püsida eluvõimelisena ja normaalse saagianniga veel palju aastaid.
Viljapuu-tüvevähk kahjustab õuna- ja pirnipuid, kuid seda haigust esineb ka paplil, saarel, vahtral, jalakal ja pihlakal.
Õunapuu tüvel, suurematel okstel ja võraharude hargnemiskohtadel võib näha mitmesuguse kuju ja suurusega vallitaoliselt puhetunud servadega haavandeid. Need on kas lahtised (avavähk) või kallusega kattunud – kinnised (umbvähk).
Avavähi korral on puu koor haavandi keskelt hävinud ja mustjaspruun puit paljastunud. Esialgu, kui haavand on veel väike, püüab haava servades vohav kallus seda kinni kasvatada. Nii tekibki väiksema või suurema komuna umbvähk.
Kui haigust tekitav seen on suutnud tungida sügavale puukoesse, ei ole kinnikasvamine enam võimalik.
Vähihaavanditel ja selle servades kuivanud koore pragudes on kevadel ja sügisel näha nööpnõelapea suuruseid tumepunaseid patogeeni (Nectria galligena) viljakehi, milles arenevad kotteosed. Patogeeni seeneniidistik talvitub ning areneb haiguslaikudel puidus ja koores.
Seeneniidistikul moodustuvad suvel kreemikad lülieospadjandid. Seene lülieosjärgu nimi on Cylindrocarpon heteronema. Lülieosed kanduvad edasi vihmapiiskade, tuule ja putukate kaasabil. Pahategija siseneb puusse külmavigastuste, mehaaniliste vigastuste ja ravimata lõikehaavade kaudu.
Enamasti nakatuvad kandeealised õunapuud. Kergemini haigestuvad halvasti hooldatud, liiga tiheda võraga puud ja eeskätt liigniiskel, savikal või happelisel kasvupinnasel.
Tüvevähile on vastuvõtlikud ’Valge klaarõun’, ’Liivi kuldrenett’, ’Suislepp’. Enamik uuemaid sorte on suhteliselt haiguskindlad.
Rohkete tüvehaavanditega kidurakasvuline nigela saagiga puu on õigem välja juurida ja ära põletada, et vähendada haiguse leviku võimalusi.
Vähem kahjustatud puude puhul lõigake vähihaavandid tüvelt ja suurematelt okstelt välja varakevadel. Lõigates haarake kaasa paari cm paksuselt tervet puitu. Sügavamad haavandid puhastage peitli abil raiudes. Väiksemad nakatunud oksad lõigake maha vähemalt 15 cm kauguselt, altpool haavandit, ja põletage.
Lõikehaavad desinfitseerige Effectori, Chorus 59 WG või vaskoksiidkloriidiga ja seejärel katke pookevaha või aiandusliku peitsiga.
Viljapuid lõigake kuiva ilmaga, harvendage õunapuid igal aastal mõõdukalt. Samuti vältige aiapiirdel kasvavat jalakat, paplit, saart ja pihlakat, sest need võivad olla esmased nakkusallikad.
Väetage viljapuid orgaanilise ja mineraalväetistega tasakaalustatult ning vältige lämmastikuliiga. Mullaharimisel parandage kasvutingimusi (reguleerige mullaniiskust, parandage savipinnast ja vajadusel kasutage lubiväetist).
Tüvevähist hoiduda aitavad ka kärntõve ja puuviljamädaniku vastu kasutatavad pritsimised, kui lahust hoolikalt suunata tüve hargnemiskohta, nii et see korralikult märguks.
