Hommik on karge. Kerged miinuskraadid on joonistanud välja võrade kaunid jooned, külmunud lehemustrite graafika meelitab pilgu endale.

Lumest on alles vaid riismed, kuid ongi hea, et maad ei kata ühtlane valge vaip – sellise õhkõrna härmatisega tulevadki paremini esile hea käega komponeeritud taimerühmad, pügatud okasvormid, künkad, tiigid, sillakesed. Talvises tühjuses eristuvad selgelt eri aiaruumid, mille piire ähmastab suvel lopsakas rohelus.

Aianduslik aare keset metsi

Isegi kõledal talvepäeval aias kõndides avaneb igal sammul uus nauditav vaade. Just raagus ajal saad aru, kui hästi on selle paiga rajajad iga viimsegi nurgakese ja vaate läbi mõelnud. Ikka selleks, et kõigil aastaaegadel oleks, mida vaadata.

Rätla dendroparki on õigem nimetada parkaiaks, sest lisaks puudele ja põõsastele saab siin imetleda ka ilusaid püsilillepeenraid. Aed rajati aastatel 1985–2010. Paiga omanik Aksel Kurt tundis sügavat huvi dendroloogia vastu, tema elukaaslane Irma Tungal oli andekas aiakujundaja ja armastas väga püsililli.

Edasi lugemiseks: