“Hariduse ega ka ameti poolest pole mul toiduga suuremat pistmist, aga kuna mulle meeldib köögis katsetada – ja muidugi ka süüa –, siis nii ta on läinud. Pealegi – söömine on ju ainus töö, mis toidab,” ütleb Dagris.

Dagris hakkas oma toidublogi pidama juba kuus aastat tagasi ja selle pealkiri on “Sööme silmadega”. Sinna on ta aastate jooksul kogunud hulgaliselt retsepte ja fotosid. Blogi on hea koht, kuhu retseptid talletada ja kust need alati kergesti ka üles leiab. Kui uus roog või kook valmib, kirjutab Dagris selle retsepti ja tegemisõpetuse blogisse ning lisab sellele kindlasti enda tehtud foto. Blogi nimele kohaselt pannakse seal rõhku visuaalsele poolele, esiteks sööme ju ikkagi silmadega.

Dagris on suur magusasõber ja ütleb, et eks seetõttu on blogi pisut magusa poole kaldu. Aga katsetamisrõõmu pakuvad ka soolased road ning eriti hindab ta kiirelt ja lihtsalt valmivaid roogasid.

Aeg-ajalt naudib Dagris ka selliseid köögi-väljakutseid, mis vajavad pikemat planeerimist ja rohkem tööd.

Dagrisel on kaks koera – ameerika kokker­spanjel Mätsu ja papillon Enzo, kellega ta harrastab sellist toredat ala nagu agility. See on koerte spordiala, kus koerad võistlevad koos omanikega takistusraja läbimisel. Lisaks meeldib Dagrisele pildistamine, jõudumööda teeb ta ka käsitööd – näiteks koob.

“Suurema osa ajast ma muidugi teen ainult plaane ja tegemiseni ei jõua üldse nii palju, kui ma tahaks,” naerab ta.

Järgmistes ajakirjanumbrites pakub Dagris meie lugejatele uusi ideid, häid retsepte, aga tuletab meelde ka vanu tõdesid toidutegemise kunstist.