Hulljulged õitsejad

Viljandimaal Kaasiku talu aias on praegu lumeroosid paksult valgeid õisi täis. See, et must lumeroos (Helleborus niger) pehmel talvel õitseb, on tavaline.

Aga kui nüüd külmaks läheb? Perenaine Lilian Kärner: “Kümmekond miinuskraadi ei tee neile midagi. Kui öösel vajuvadki longu, siis päevaks on taas püsti. Igihaljad lehed on õiepungade kohal nagu kaitsev vari, soojust õhkab ka maapinnast.”

Lilian ei muretse ka lumikellukeste pärast, mille õienupud näitavad juba värvi.

Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Ave Visnapuu: “Kui õiepung on veidi paisunud ja läheb külmemaks või sajab maha lumi, jäävad pungad lihtsalt kevadet ootama. Aga kui lumikellukesed või krookused on jõudnud õitsema minna ja äkki tuleb suurem külm, saab õis kahjustatud ja taim enam uuesti kevadel õide ei puhke.”

Andi Normeti nartsissipõllul Põlvamaal on üksikud taimed paari cm ulatuses ninad välja pistnud. “Lumeta maaga elavad nad lühiajalise 10–15 kraadise külma üle,” rahustab sibullillekasvataja neid, kel aias sama seis.

“Sügisel istutatud lillesibulad tasub aga katta umbes kümne cm paksuselt freesturba või puulehtedega, kui peaks tulema pikemalt lumeta külma.”

Aedades õitsevad aedkannikesed, priimulad, sinililled, kirikakrad. Aednik-haljastaja Riho Raudi märkas õisi isegi padjand-leeklillel ja harilikul karukellal: “Õnneks ei õitse kogu taim, vaid mõni hulljulge taimeosa. Puhmik tervikuna allub ikka evolutsiooni jooksul kinnistunud reeglitele. Külm näpistab õied muidugi ära. Aga küllap kohalikud liigid õitsevad ka kevadel, kogemused näitavad, et nimetet taimedega ei juhtu midagi hullu.”