Iga patsient saab parimad võimalused

Alanud aastal rahastab Eesti Haigekassa kindlustatutele eriarstiabi tervishoiuteenuseid 523 miljoni euro eest – seda on 9% enam kui mullu.

Neist valdav osa ostetakse riikliku haiglavõrgu arengukava haiglatest. Ligikaudu viiendik kõigist elanikkonnale vajaminevatest tervishoiuteenustest ostetakse haiglavõrgu arengukava välistelt partneritelt.

Jaanuaris kuulutas haigekassa välja uue lepingupartnerite valiku järgmiseks neljaks aastaks. Et elanikele oleks tagatud kvaliteetsed tervishoiuteenused, sõlmib haigekassa lepingud haiglate ja teiste raviasutustega kindlate põhimõtete alusel.

Riiklikul tasandil koostatud haiglavõrgu arengukava määratleb üle Eesti 19 strateegilise tähtsusega haiglat, mis moodustavad kogu riiki katva võrgustiku.

Haiglavõrgu arengukava eesmärk on tagada kõigile inimestele tervishoiuteenuste terviklik ja ühtlane kättesaadavus ning teenuste osutamise jätkusuutlikkus.

Neid eesmärke silmas pidades on haigekassa kohustatud sõlmima raviteenuse rahastamise lepingud haiglavõrgu arengukava haiglatega, kuhu kuuluvad piirkondlikud haiglad Tartu ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla; keskhaiglad Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla ning Pärnu haigla; maakondades paiknevad üldhaiglad ja kohalik haigla.

Kuivõrd haigekassa seadusest tulenev kohustus on kõigile Eesti elanikele ravikindlustushüvitiste võimaldamine, on kogu riiki katva haiglavõrgu sätestamine haigekassa kohustusliku lepingupartnerina igati asjakohane ja vajalik kvaliteetse arstiabi tagamiseks.

Teised partnerid

Haiglavõrgu arengukavas toodud haiglatele lisaks võib haigekassa sõlmida elanikele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks tähtajalised ravi rahastamise lepinguid ka teiste teenusepakkujatega.

Kõigi lepingupartnerite (nii haiglavõrgu arengukavasse kuuluvate haiglate kui ka teiste tervishoiuteenuste osutajate) jaoks kehtivad aga samad nõudmised teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse osas.

Käesoleva aasta alguses hakkab lõppema haigekassa valikupartneritele üks lepinguperiood ja algab uus.

Uueks lepinguperioodiks valmistudes on haigekassa spetsialistid analüüsinud, milline on olnud elanike raviteenuste tarbimine lõppeval perioodil ja milline on nõudlus tulevaseks perioodiks. Lepingute planeerimisel lähtutakse ravikindlustuse seadusest tulenevast eesmärgist tagada ravi võrdne kättesaadavus kogu Eestis.

Jaanuaris välja kuulutatud avaliku konkursi kaudu ostetav tervishoiuteenuste aastane maht on enam kui 600 000 ravijuhtu, mis on võrreldaval tasemel möödunud aasta mahtudega. Kui 2013. aastal oli rahaliselt valiku kaudu ostetavatele teenustele planeeritud 36 mln eurot, siis 2014. aastal on selleks kavandatud 1,2 mln eurot rohkem.

Nõudluse hindamise põhimõtted

Ostetavate teenuste mahu planeerimise üks põhialus on raviteenuste nõudluse ja pakkumise analüüs maakondade kaupa ja erialati.

2014. aasta eriarstiabi raviteenuste nõudluse analüüsil hinnati kindlustatute paiknemist ja ravikasutust maakonniti ning võrreldi seda Eesti keskmisega. Arvestades kindlustatute paiknemist, määratleti neli ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavuse geograafilist taset.

Esimesel, kõige laiemal kättesaadavuse tasemel on erialad, mis peavad inimestele olema kättesaadavad iga maakonna tasandil. Teise taseme erialad peavad olema kättesaadavad vähemalt suuremates maakondades (Tartu, Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas).

Kolmanda taseme erialad peavad kättesaadavad olema vähemalt kahes kohas Eestis (Tallinnas ja Tartus) ning neljanda taseme erialad vaid ühes kohas Eestis. Näiteks peavad üldkirurgilised teenused olema kättesaadavad igas maakonnas, kardiokirurgia aga Eesti kahes suures keskuses – täpsemalt Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.

Ka määrati erialade ja ravi tüüpide lõikes teenuseosutamise optimaalsed mahud ja teenuste osutamise miinimummahud – kui nõudlus on väga vähene ega taga arstile piisavat töökoormust, ei ole teenuse osutamine selles asukohas pikas perspektiivis jätkusuutlik (vähese erialase koormuse tõttu kannatab arsti kvalifikatsioon, aparatuur ei saa piisavat koormust jms).

Raviteenuste nõudluse analüüs on aluseks nii lepingute mahtude läbirääkimistel HVA-haiglatega kui ka valiku mahtude määramisel.

Lisaks maakondlikule nõudlusele mõjutavad haigekassa ostetavate teenuste mahtu, teenuste osutamise asukohta ja raviliike viimastel aastatel tervishoiuvaldkonnas aset leidnud arengud. Uued võimalused raviteenuste osutamisel aitavad tagada senisest tulemuslikuma ja patsiendi igapäevast elukorraldust enam arvestava ravi.

Sellest tingitult on muutunud ka haigekassa poolt tellitavate eriarstiabi teenuste struktuur. Näiteks on viimastel aastatel vähenenud vajadus statsionaarse haiglaravi järele ning kasvanud ambulatoorse ja päevaravi osakaal (laiemas kontekstis ka perearstide tähtsus).

Pikemaajalist haiglas viibimist nõudev statsionaarne eriarstiabi keskendub eelkõige komplitseeritud ja raskekujuliste haigusjuhtude lahendamisele, kasutades seejuures keerukat tänapäevast meditsiinitehnoloogiat.

Statsionaarse eriarstiabi ravijuhtude arv on Eesti Haigekassa lepingutes tervikuna seetõttu võrreldes 2010. aastaga vähenenud 5%, samas on ambulatoorsete ravijuhtude arv suurenenud 4% ja päevaravi juhtude arv kasvanud isegi 15%. See on tänapäevast tervishoiu arengut iseloomustav trend kogu maailmas, mis puudutab nii HVAsid kui ka valikupartnereid.

Piirkondlike haiglate suurenenud võimekus

Tervishoius on viimastel aastatel toimunud oluline struktuurne muutus – tulenevalt ravitehnoloogiate arengust on vähenenud statsionaarselt osutatav ravi ja kasvanud päevaravi ning ambulatoorne ravi. On loomulik, et selline muutus puudutab ka valikupartnereid.

Regionaal- ja keskhaiglate võimekus teenuseid osutada on suurenenud tänu Euroopa Liidu tõukefondidest jm allikatest tehtud investeeringutele. Nende haiglate võimalused osutada kvaliteetset ja uuenevatele nõudmistele vastavat statsionaarset eriarstiabi on kasvanud.

Samas peab haigekassa endiselt oluliseks lisaks HVA-lepingupartneritele osta valikupartneritelt suurel hulgal eelkõige ambulatoorseid ja päevaravi juhte, et meie kindlustatutel oleks parimad võimalused.

Eriarstiabi partnerite valiku peamine eesmärk on elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, sõltumata ravivajaja elukohast. Haiglavõrku mittekuuluvatel teenuseosutajatel on tervishoiusüsteemis oluline roll teenuste pakkumisel olukordades, kus riiklik haiglavõrk ei suuda elanikele ravi kättesaadavust tagada.

Partnerite valikul lähtub haigekassa eelkõige Eesti elanike vajadustest tervishoiuteenuste järele ja teenuste kättesaadavust jälgitakse järjepidevalt. Vajadusel korrigeeritakse lepingute mahtusid või kuulutatakse välja täiendav partnerite valik.