Sinirohelised männid
Kes läbi Poola Berliini poole sõitnud, võib vaid imestada, kui okslikud on tee ääres kasvavad männipuud. Nende kõrval on meie Pärnumaa sihvakad männid lausa iludused.
Toredaid sirgetüvelisi mände kasvab meie metsades mujalgi. Kuid mänd ei ole ainult mastipuu. On olemas ka päris mitu kääbuskasvulist, väikeaeda sobivat männisorti.
Põnevad kääbused
Üks ilusamaid madalaid sorte on tugevalt sinakate jäikade okastega ‘Doone Valley’. Ta pärineb nõialuuast, mille 1970ndate alguses leidis J. W. Archer paarkümmend kilomeetrit Londonist edelas Farnhamist. Nime sai sort leidja kodukoha nime järgi.
‘Doone Valley’ moodustab aja jooksul ilusa madala, hästi haruneva võra. Kasvab umbes poole meetri kõrguseks, aastakasv on ainult 2–3 cm. Sellisena sobib ta nii kiviktaimlasse kui teiste madalate okaspuude seltsi.
Pigem hallikas kui roheline on USAst pärit ‘Hillside Creeper’, mis roomab mööda maapinda ega kasva kõrgemaks kui 30 cm.
Väga aeglase kasvuga on ka sinakasroheliste okastega Norra sort ‘Fjell Teppich’. Tema okkad värvuvad talvel kollaseks.
Omapärane on hariliku männi sort ‘Albescens’, mis samuti moodustab maapinnal hallikasrohelise vaiba. Noorte puhkevate okaste tipuosa on valge. Selle sordi istikuid on müüdud Lätis Kalsnava puukoolis.
Sinised püramiidid
Lumisel talvel paistavad paremini silma kõrgemad männisordid. Omamoodi klassikaks nende seas on kaks vana, ülemöödunud sajandi keskelt pärinevat sorti.
‘Watereri’ on aeglasekasvuline, üsna jäikade veidike keerdunud sinakasroheliste okaste ja ümara võraga puu. Kasvab keskmiselt 10 cm aastas, lõpuks sirgub 4–5 m kõrguseks. Seda sorti on meie puukoolides ka vähesel määral müüdud.
‘Watereri’ on saanud nime oma leidja Anthony Watereri järgi. Leiukoht jääb paarikümne kilomeetri kaugusele eespool mainitud Farnhamist. Sordi emapuu kasvas veel 1970ndate lõpus Londonis West Endi Knaphilli puukoolis.
Püstise püramiidse võraga harilik mänd ‘Fastigiata’ kasvab poole kõrgemaks, kuid võra läbimõõt ei ületa meetrit. Nii ei võta ka vana puu aias palju ruumi. Oksad on ülespoole suunatud ja hoiduvad tüve ligi.
See vorm leiti esmalt Prantsusmaalt, hiljem on lisandunud leide ka mujalt. Nii ongi sort praegu levinud mitme kloonina, mõnel neist okkavärv sinisem, mõnel rohekam. ‘Fastigiata’ hakkab varakult, juba põlvekõrgusena käbisid kandma.
