Kasemahla kogumiseks puuritakse tavaliselt puu tüve sisse minimaalne auk, millest saab mahla sobivasse anumasse juhtida kas plastvooliku või metallist, puidust tila abil. Auku on kõige lihtsam puurida trelliga. Piisab pliiatsijämedusest august. Hea on teada, et üle 30 millimeetrise läbimõõduga auk kahjustab oluliselt puud, sest see ei pruugi korralikult kinni kasvada ja paranemata vigastuste kaudu hiilivad puude sisse haigused.

Kuid mahla saab ka puutüve vigastamata. Mahla saab edukalt jooksma panna ka oksast. Selleks tuleks teha oksale lõige ja siduda plastpudel oksa külge nii, et mahl koguneks otse pudelisse. Pudeliks tasub valida liitrine või poolteiseliitrine, sest suurema pudeli raskuse all saab oks liialt koormatud ja võib murduda. Õige läbimõõduga oks on selline, mis lahedalt pudelisuust sisse mahub.

Kasemahla kasulikkusest räägitakse legende. Eesti rahvameditsiinis arvati kasemahlal olevat ravitoime tervenisti 101 erineva haiguse vastu. Ka aitab kasemahl organismist mürkaineid aineid välja viia.

Kasemahl sisaldab vett, glükoosi, fruktoosi, vitamiine, õunhapet, valku, rauda, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, tsinki. Kasemahlas sisalduvad mikroelemendid on inimorganismile kergesti omastatavad. Seega on kasemahl kasulik kevadise vitamiini- ja mineraalainetepuuduse leevendamiseks.

Peale selle, et kasemahla peetakse üheks paremaks organismi turgutajaks, mis aitavat isegi depressiooni ületada, on sellele omistatud ravitoimete hulgas nimetatud ka võimet lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet.

Vanarahvas kasutas kasemahla ka kosmeetikas: kasemahlaga näo pesemine pidi hoidma naha klaari ja kortsud eemal. Juuste loputamine peaks aga muutma need säravaks ning siidiseks.

Jaga
Kommentaarid