Kui klassikalist verandat võtta pole, ajab sama hästi asja ära ka kinniehitatud rõdu.

Väärikad moelemmikud

Kaval aiasõber võib oskuslikult taimi valides oma veranda aasta ringi õitega täita. Vaid ehk südatalv on veidi õievaesem, kuid siis aitavad hädast välja ajatatavad sibullilled, näiteks krookused, tulbid ja nartsissid.

Lillepeenra talvekodu

Lugedes vanemaid lilleraamatuid, leiate hulga taimi, mis on meie lillelettidelt, koduakendelt ja peenardelt pea täiesti kadunud. Enamasti on nende ebasoosingusse langemise põhjuseks sobivate talvitumistingimuste puudus. XX sajandi alguse jahedad elutoad on asendunud keskküttega ning ka valgusküllaseid keldreid pole enamikul taimesõpradest kusagilt võtta.

Mõned tolleaegsed toataimed on muutunud puhtalt suvelilledeks ning keegi ei püüagi neid enam ületalve hoida. Niisugused on näiteks helio­troobid ja alatiõitsevad peenrabegooniad. Tänapäeval peamiselt suvelillena kasvatatavaid pelargoone võiks võimalusel siiski proovida ka ületalve hoida. Olgu tegu kas siis nn inglise pelargooni, viirpelargooni või luuderohulehise pelargooniga – neile kõigile piisab talvitumise ajal vaid mõnest plusskraadist ning minimaalsest kastmisest.

Mõne lillepeenra võib ka kogu täiega verandale talvevarju tõsta. Selleks sobib suurepäraselt näiteks mägisibulatega täidetud moldaed ehk kääbustaimla. Kuigi mägisibulad talvituvad meie kliimas enamasti päris kenasti ka õues, on verandal ikkagi kindlam. Katuse all ei tee sulaveed neile taimedele kindlasti liiga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid