Mida teha kahjustunud muruga?
Varjulisemates metsaga piiratud aedades teevad tihti metsloomad oma talviste toiduotsingutega murukamarale liiga. Metssead künnavad selle laiguti üles või kitsed kraabivad ära. Linnas kahjustab kaunist muru lumi. Harv ei ole ka juhus kui hiljuti rajatud muru tuleb kevadel lume alt välja olles mutimullahunnikuid tihedalt täis.
Sellistel puhkudel tuleks kahjustatud kohad tugeva raudrehaga üle riisuda. Eesmärgiks on tasandada pinnas ja korjata kokku kõik üleliigne. Kui ebatasasused on siiski suured, tuleb lisada mulda nii, et pinnas tunduks ka peale talllamist sile ja tasane.
Aianduspoodides müüdav muruseemnesegude arv ulatub mitmekümneni. Valida tuleks selline seeme, mis sobib juba olemasoleva muruga ning kasvukoha tingimustega. Varjulisse kohta tuleks valida varjumuru, palju tallatavasse kohta spordimuru. Kui muru sees on juba valget ristikut, tuleks ka parandussegu valida valge ristikuga või siis osta seeme eraldi ja ise kokku segada.
Muruseeme külvatakse kahjustunud kohtadele ühtlaselt ja küllaltki tihedalt, selliselt, et külv ulatub kahjustuse servadest veidi üle. Peale seemne maharaputamist tuleks külv õrnalt läbi riisuda ja siis kinni tallata. Tallata võib tihedate jalajälgedega, kuid ühtlasema tulemuse saab spetsiaalse mururulliga. Peale külvi on kasulik muru alati kasta, piisava niiskuse ja soojuse olemasolul hakkab ta kiiremini haljendama.
Oluline on, et tärkavat muru ei tohiks väetada. Väetist kasutatakse alles siis, kui murukamar on juba tugev ja seemnest tõusnud kõrred ei ole enam niitpeenikesed. Muruväetist on kõige parem külvata kuiva ja pilvise ilmaga, siis on oht kahjustusteks kõige väiksem.
