Võilill on väärtuslik köögivili, mille sordiseemneid saab netipoodidest osta

Jutt käib muidugi hariliku võilille (Taraxacum officinale) kultuurvormidest. Oma metsikute sugulastega võrreldes on nende lehed laiemad, lihakamad ja õrnema konsistentsiga, nad ei ole nii mõrud. Kuid ära ei maksa põlata ka metsikud võililli, mida praegu juba tasapisi toidulauale tooma hakata saab.

Võilillest on aretatud terve hulk sorte, osa juurte, osa lehtede saamiseks (‘Broad Leaved’, ‘Grossblättriger Löwenzahn’, ‘Amélioré à Coeur Plein’ jt). Mõne aretise lehekodariku läbimõõt võib olla isegi kuni 60 cm.

Võilille tasub süüa, sest ta sisaldab rohkelt tervisele ülivajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Võrreldes aedsalatiga, on võilille lehtedes mitu korda rohkem C- ja B-vitamiini, karotiini, rauda, kaltsiumi, magneesiumi jne. Arvatakse, et ükski teine roheline taim ei sisalda nii palju mikroelemente kui võilill.

Kui võilille lehti pleegitada, kaob mõrkjas maitse ja nad muutuvad mahedalt vürtsikaks ning muredaks. Pleegitamiseks pange lehepuhmiku peale kast, tünn vm anum. Võilillepeenra võib katta musta kilega.

Külv ja ajatamine

Noori lehti hakkige võileivale ja tehke salatiks. Vanemaid lehti kasutage nagu spinatit, lisage supile ja ühepajatoidule. Juuri saab süüa nii toorelt kui keedetult, neist võib teha teed ja “kohvi”. Õisikutest saab valmistada veini, likööri ja siirupit, õisikunuppudest aga vale-kapparit.

Peenrale külvake võilill kevadel esimesel võimalusel, sest siis jõuavad taimed sügiseks kenasti suureks kasvada. Istikud võib ka ette kasvatada. Võilill on püsik, ja kui te sügisel juuri ära ei tarbi, on edaspidi väärtuslik salatitaim aias alati võtta. Et ta aga seemnest paljunedes tüli ei hakkaks tegema, korjake õisikud enne närbumist ära.

Võilill sobib hästi ka talvel ajatamiseks. Sügisel istutage juured suuremasse anumasse aiamulla või turbasegu sisse ja katke õhukese liivakihiga. Hoidke jahedas (0–5°) ja niiske õhuga pimedas kohas. Selleks et taim hakkaks lehti kasvatama, on vaja soojust (15–20°), anum olgu aga endiselt pimeduses. Paari nädala pärast on lehed tarbimiseks parajalt suured.

Võilillelehtedes leidub A-, B- ja C-vitamiini, juurtes orgaanilisi happeid, vitamiine, suhkrut. Õietolmus on boori, mangaani ning teisi mikroelemente.

Võilill kui ravimtaim

Ravimtaimena hinnati võilille kõrgelt juba muistsel ajal, teda on nimetatud lausa elu eliksiiriks. Võilill puhastab verd, langetab veres kolesterooli- ja suhkrusisaldust, võtab väsimuse, soodustab seedimist jne. Võilillest saab abi reuma, artriidi, radikuliidi, tedretähnide, nahalööbe, ekseemide ja muude tõbede puhul.

Võilill on hea vahend ateroskleroosi puhul, sest viib organismist välja kolesterooli ja jääkaineid (aitab seega vähendada ka kehakaalu).

Seedehädade ennetamiseks valage 2 tl peenestatud võilillejuurtele 1 kl külma keedetud vett, laske 8 tundi seista. Jooge tühja kõhuga ¼ kl 4 korda päevas.

Unetuse, gaaside, kõhukinnisuse, hüpertoonia korral valage 10 g õitele 200 ml külma vett. Keetke 15 min, laske 30 min seista, kurnake ning võtke 1 sl 4 korda päevas.

Ekseemi ravimiseks tehke pulber ükskõik millisest võilille osast ning segage meega (1 : 1). Määrige haiget kohta, peske maha sooja veega.

Päikesejook

Toniseeriva vitamiinijoogi saate, kui panete 3-liitrise purgi põhja kihiti suuri võililleõisi ja suhkrut, kuni saate pool purki täis.

Peenestage pudrunuiaga, lisage veidi vett. Eraldub mahl.

Katke purk kaanega ning hoidke pimedas ja külmas.

Võilill kui umbrohi

Jana Rand

Eestis leidub umbes 130 liiki võililli. Erinevused liikide vahel pole kuigi suured. Mõnel liigil on lehed suuremad, mõnel väiksemad, need võivad olla eri moel harunenud, kuid enamasti on neil kõigil kollane nutt, mis ära õitsedes asendub valge seemnetutiga.

Iga võililleõisik suudab aasta jooksul anda 3000–8000 seemet, mis omapäraste langevarjudega varustatult võivad kanduda kuni 12 kilomeetri kaugusele. Võilille seeme jääb elujõuliseks kuni kümneks aastaks, et siis soodsate olude saabudes arenema hakata.

Peale seemnete suudab võilill paljuneda ka juurestiku abil. Üks isend võib elada kuni kümme aastat ning tema juur muutub iga aastaga suuremaks ja jämedamaks.

Võilill suudab tugevamaks muutudes tõrjuda välja teised liigid enda kõrvalt, oskab varjus kasvades oma lehed püstiseks ajada, et valgust paremini kasutada. Päikese käes aga liigutab ta oma õisikut koos päikesega, et alati päikese poole olla. Kui aga päike kaob, sulgeb võilill oma nutid, kaitstes sel viisil õisikut.

Võilill tundub meile küll tavapärane ja tüütu umbrohi, kuid neis riikides, kus põllumaa on suures hinnas, on võilillest jagu saadud. Seetõttu on meie võilillevälud lääneeurooplastele suur vaatamisväärsus. Inglismaal on mindud juba seda teed, et algatatakse projekte võilille taastamiseks niidukultuuris.