Võilill on väärtuslik köögivili, mille sordiseemneid saab netipoodidest osta
Võilillest on aretatud terve hulk sorte, osa juurte, osa lehtede saamiseks (‘Broad Leaved’, ‘Grossblättriger Löwenzahn’, ‘Amélioré à Coeur Plein’ jt). Mõne aretise lehekodariku läbimõõt võib olla isegi kuni 60 cm.
Võilille tasub süüa, sest ta sisaldab rohkelt tervisele ülivajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Võrreldes aedsalatiga, on võilille lehtedes mitu korda rohkem C- ja B-vitamiini, karotiini, rauda, kaltsiumi, magneesiumi jne. Arvatakse, et ükski teine roheline taim ei sisalda nii palju mikroelemente kui võilill.
Kui võilille lehti pleegitada, kaob mõrkjas maitse ja nad muutuvad mahedalt vürtsikaks ning muredaks. Pleegitamiseks pange lehepuhmiku peale kast, tünn vm anum. Võilillepeenra võib katta musta kilega.
Külv ja ajatamine
Noori lehti hakkige võileivale ja tehke salatiks. Vanemaid lehti kasutage nagu spinatit, lisage supile ja ühepajatoidule. Juuri saab süüa nii toorelt kui keedetult, neist võib teha teed ja “kohvi”. Õisikutest saab valmistada veini, likööri ja siirupit, õisikunuppudest aga vale-kapparit.
Peenrale külvake võilill kevadel esimesel võimalusel, sest siis jõuavad taimed sügiseks kenasti suureks kasvada. Istikud võib ka ette kasvatada. Võilill on püsik, ja kui te sügisel juuri ära ei tarbi, on edaspidi väärtuslik salatitaim aias alati võtta. Et ta aga seemnest paljunedes tüli ei hakkaks tegema, korjake õisikud enne närbumist ära.
Võilill sobib hästi ka talvel ajatamiseks. Sügisel istutage juured suuremasse anumasse aiamulla või turbasegu sisse ja katke õhukese liivakihiga. Hoidke jahedas (0–5°) ja niiske õhuga pimedas kohas. Selleks et taim hakkaks lehti kasvatama, on vaja soojust (15–20°), anum olgu aga endiselt pimeduses. Paari nädala pärast on lehed tarbimiseks parajalt suured.
Võilillelehtedes leidub A-, B- ja C-vitamiini, juurtes orgaanilisi happeid, vitamiine, suhkrut. Õietolmus on boori, mangaani ning teisi mikroelemente.
Võilill kui ravimtaim
Ravimtaimena hinnati võilille kõrgelt juba muistsel ajal, teda on nimetatud lausa elu eliksiiriks. Võilill puhastab verd, langetab veres kolesterooli- ja suhkrusisaldust, võtab väsimuse, soodustab seedimist jne. Võilillest saab abi reuma, artriidi, radikuliidi, tedretähnide, nahalööbe, ekseemide ja muude tõbede puhul.
Võilill on hea vahend ateroskleroosi puhul, sest viib organismist välja kolesterooli ja jääkaineid (aitab seega vähendada ka kehakaalu).
Seedehädade ennetamiseks valage 2 tl peenestatud võilillejuurtele 1 kl külma keedetud vett, laske 8 tundi seista. Jooge tühja kõhuga ¼ kl 4 korda päevas.
Unetuse, gaaside, kõhukinnisuse, hüpertoonia korral valage 10 g õitele 200 ml külma vett. Keetke 15 min, laske 30 min seista, kurnake ning võtke 1 sl 4 korda päevas.
Ekseemi ravimiseks tehke pulber ükskõik millisest võilille osast ning segage meega (1 : 1). Määrige haiget kohta, peske maha sooja veega.
Päikesejook
Toniseeriva vitamiinijoogi saate, kui panete 3-liitrise purgi põhja kihiti suuri võililleõisi ja suhkrut, kuni saate pool purki täis.
Peenestage pudrunuiaga, lisage veidi vett. Eraldub mahl.
Katke purk kaanega ning hoidke pimedas ja külmas.
