Peatselt ei puudunud ühestki kodust ripptaimed, näiteks luuderohi. Kindla koha võttis sisse tups-rohtliilia, mis on alles siiani. Edasi tuli draakonipuu, üha rohkem hakati kasvatama orhideesid.

Nüüd on paksulehelised toas tagasi, nagu ka aaloe ning vahepeal peaasjalikult õue kolinud, valdavalt punaste ja roosade õiekobaratega pelargoon on samuti taas aknalaual. Müügilt on selle toavariante küll päris raske leida, võrsed ja täiskasvanudki potitaimed liiguvad käest kätte. Kogenumad teavad öelda, et ka õuevariandid kasvavad ruumiski edukalt (nagu ka näiteks madalamad õueroosid jm) ning õitsevad seal kauem kui aasta.

Sukulendid tulid taas

Ehkki toataimede maailmas ei ole nii suurt sordiaretust kui õuetaimede hulgas, saab kasvatajate ja müüjate sõnul sellest hoolimata aasta-aastalt välja tuua trende.

„Sukulendid – paksulehelised toalilled ja kaktused – teevad praegu tõelist võidukäiku, inimesed armastavad neid toredaid taimi väga,” ütleb aianduskeskuse Hansaplant turundusjuht Anna Ansmitt. „Teadupärast vajavad need vähe hoolt, kuid nende välimus on niivõrd eriline, et paljudele inimestele on nad meeltmööda. Sukulente võib sageli kohata just modernsetes kodudes, nad sobivad oma kuju ja nõudmiste tõttu sinna väga hästi.”

Vähem olulised pole Ansmiti sõnul draakonipuud, erinevad viigipuud ja sulgvõhud – neid on inimestel palju. „Loomulikult seavad olud teatavaid piiranguid, näiteks palmid vajavad suhteliselt suuri ruume ja õhku enda ümber. Ometi on just kentia- ja kuldviljakpalmid ostjate hulgas väga populaarsed,” lisab ta.

Trendid vahelduvad ka aastaaegadega. Kevade saabudes muutuvad eriliselt populaarseks õitsvad taimed: potiroosid, flamingolilled, orhideed, gerberad, suurelehised hortensiad jne. Neile, kes otsivad värskusest ja rohelusest pakatavaid taimi, soovitavad aednikud helksiinesid, ronitatraid, tõlvlehikuid.

„Kui rääkida taimedest, mis aja jooksul populaarsust pole kaotanud, siis kindlasti võib välja tuua orhideed/kuukingad, tups-rohtliiliad ja draakonipuud,” räägib Ansmitt. „Võib vist küll julgelt väita, et Eestimaal ei ole enam kodu, mille aknalaual kuukinga ei kasvaks. Kuid see ei tähenda inimeste ühekülgset huvi. Vastupidi, pigem kasvab huvi veidi keerulisemate orhideede vastu. Inimesed on muutunud julgemaks ja tahavad proovida näiteks vandade, sinikäppade ja veenuskingade kasvatamist.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid