Murulauku varu talveks enne õitsemist
Murulauk on tuntud maitsetaim, mida igas aianurgas ikka väike punt kasvab. Teenimatult on ta kuhugi põõsa alla surutud - taimel on imeilusad õied, mis ka lillepeenart kaunistada võiks.
Murulauk on väga vähenõudlik püsik, mis võib aias samal kasvukohal ilma erilise hoolitsuseta kasvada aastakümneid. Paljundada saab teda seemnest või puhmiku jagamise teel - viimane on oluliselt kiirem ja edulisem variant. Kui on soov omale murulaugutaim aeda kasvama panna, tasub tuttavad läbi küsida - ehk on keegi nõus oma taime küljest killukese loovutama?
Murulaugule üldiselt meeldib päike ja hea viljakas muld, siiski ei pirtsuta ta ka poolvarjus või päris varjulises kohas - viimases jääb õitsemine küll pisut nigelaks. Ainus tõsine probleem murulaugu jaoks on liigniiskus, seda ta ei talu kuigi hästi ja võib jalgupidi vees ka täiesti hääbuda.
Murulaugu pealseid tarvitatakse peamiselt enne õitsemist. Hiljem muutuvad nad puiseks ja ei ole enam nii maitsvad. Head saaki saab ka talveks varuda ja säilitada: murulauk sobib hästi külmutamiseks. Selleks tuleks lõigata sobivas koguses noori pealseid ning need hakkida just sellise suurusega, nagu ollakse harjunud tavapärase tarvitamise juures. Hakitud pealsed tuleks suruda küllaltki tihedalt külmutuskotti või -karpi ning panna sügavkülma. Sealt saab siis vajaduse korral aegamööda maitserohelist kasutada ja nii ongi läbi talve värske murulauk pidevalt käepärast.
Teine võimalus on külmutada ta jääkuubikuvormidesse vähese vee või puljongi sisse, ning hiljem kuubikud suuremasse kotti või karpi pakkida.