Hea, kui taime õied on vaid osaliselt avanenud ja on näha suures koguses õienuppe. Kasvukoha järgi tuleks valida taime liik: petuuniad tahavad palju päikest ja olla vihma eest varjatud, lobeelia kasvab rõõmsalt ka pisut varjulisemas kohas, raudürt on väga vastupidav kui vaid valgust piisavalt on jne.

Kui nüüd on ampel valitud ja ettevaatlikult koju toodud ning kohale asetatud, ei tohi teda unustada. Lilleampel on veidi nagu lemmikloom - teda tuleb korrapäraselt toita, joota ning ka tema "kasuka" eest hoolitseda.

Amplid kipuvad kuumal päeval ülikiiresti läbi kuivama, kuna anum on väike ja lehe-, õiemass väga suur. Kastma peab neid vähemalt korra päevas ja piisava koguse veega. Alustada võiks liitrisest või pisut suuremast kannust - tassitäiega ei tee suurt midagi ära. Kord või paar nädalas võiks kastmisvee sisse segada lahustuvat või vedelat suvelilleväetist. Oluline on teada, et iialgi ei väetata kuiva taime - kõigepealt tuleb teda puhta veega pisut kasta ning alles siis väetisevett kasutada.

Suvelilled õitsevad oluliselt lopsakamalt, kui nende vanad, närtsinud õisikud eemaldada. Kusjuures seal ei piisa vaid närtsinud õielehtede ära sikutamisest - tuleb eemaldada ka õiepõhi. Iva on selles, et taim ei raiskaks asjatult jõudu seemnete tootmisele, vaid looks aina uusi ja uusi õisi selle asemel. Vanadest õitest puhastamise võiks ette võtta paar korda nädalas, siis on kindel, et ampel õitseb rikkalikult ja kaua.