Lugeja küsib: Kuidas kastmisväetist kasutada, kui taimed on niigi vihmast märjad?

Mugav on kasutada suvelillede lisatoiduks kastmisväetist, kuid mida teha vihmasel suvel, kui taimi kasta pole vaja?

Kui vihma on tõepoolest palju, võib tunduda, et lilled on pottides täiesti vettinud. Enamasti ei ole see aga üldsegi tõsi. Suvelilled ja eriti need, mis amplites kasvavad, tarbivad üllatavalt palju niiskust. Üks keskmises mõõdus fuksiaampel suudab näiteks päevas tarbida kuni paar liitrit vett. Suur niiskustarbimine tuleneb sellest, et suvelilledel on palju rohelist massi ning õisi ja selle kohta tavaliselt liiga väike pott, mistõttu tuleb potist kasutada ära kõik, mis seal pakkuda.

Nii ongi tihtipeale olukord selline, et taimed näevad õnnetud välja, kuna vihm on neid pisut laiali peksnud ja lörtsinud, mitte otsesest liigniiskusest. Siiski on taimede välimusele kasulikum, kui nad saaksid suuremad vihmahood kusagil katuse all mööda saata.

Kastmisväetiseid on mugav kasutada, kuna taim omastab neid väga hästi ja kiiresti. Kui järgida juhiseid, puudub ka üleväetamise võimalus. Vihmasadu ei ole väetamisele mingi takistus, kuna iialgi ei tohiks väetada kuiva taime. Kui juurepall on kuiv ja samal ajal väetist anda, on põletused kerged tulema, taim võib ka ootamatult hukkuda: kui lehed muutuvad ebaselgetel põhjustel suhteliselt kiiresti pruuniks ja taim kuivab, on väetisekahjustus väga tõenäoline põhjus.

Seega ei oleks tarvis karta ülekastmise ohtu, vaid korra nädalas võib rahuliku südamega siiski oma suvelilli ja ampleid väetiselahusega poputada. Taimed on selle üle õnnelikud ja näitavad oma rõõmu ka rohkemate ning värvikirevamate õite näol välja.