Selleks, et vaarikaid iga päev süüa, on põhjuseid rohkem kui sa arvatagi oskad!

Vaarikate hooaeg algas juba paar nädalat tagasi. On inimesi, kes vaarikaid armastavad ja neid, keda nad täiesti külmaks jätavad.

Siiski on vaarikaid mõtet süüa ja omale talvekski varuda - pole mitte ainult maitsvad vaid ka väga kasulikud.

Vaarikad on vitamiinirohked marjad, neil on tervendav mõju ning nad mängivad olulist rolli ka ravimtaimena. Vaarikad sisaldavad rikkalikult kaltsiumi, kaaliumi, suhkruid, orgaanilisi happeid, fosforit, rauda ja teisi mineraalaineid ning A, B ja C vitamiini.

Lisaks marjadele on suurepärased raviomadused ka vaarikataime maapealsetel osadel. Vaarikavarte tee on alati kuulunud vanaemade ravimikappi.

Meditsiiniliselt on tõestatud, et vaarikad aitavad kaitsta mitmesuguste vähkkasvajate eest. C-vitamiin kaitseb ka südame- ja veresoonkonna haiguste eest ning on immuunsuse ergutaja. Vaarikas sisaldab fütokemikaale, mis tapavad baktereid ja viiruseid.

Looduslik palavikualandaja

Vaarikat kutsutakse tihti aspiriini vanaemaks. Salitsüülhapet sisaldav taim ajab higistama ja alandab palavikku. Erinevalt tablettidest, ei ärrita vaarikad magu.

Vaarikas on rikas antioksüdantide poolest ja tänu sellele kaitseb organismi enneaegse vananemise eest. Hea on teada, et vaarikad aitavad edukalt leevendada iiveldust.

Kõige paremad on alati värsked marjad, kuid kindlasti võiks praegu neid ka sügavkülma panna. Sügavkülmutatud vaarikad säilitavad endas ligikaudu 78% C-vitamiinist ja 81% orgaanilistest hapetest.

Külmutusprotsess toob vaarikates hiljem tugevalt esile neile omase värske maitse ja nad säilitavad ka meeldiva lõhna, pakkudes talvel toidule kosutavat vaheldust. Külmutatud vaarikad on kõige paremad just kesktalvel, kui sügiseste puuviljade vitamiinid on organismist otsa saanud.

Loe ka - Teadur annab nõu, kuidas kasvatada vaarikaid ja pampleid ning milline sort oma aeda valida