Tervisehädad, mis lendamist segavad

Lennuki tõusmisel õhurõhk salongis langeb ja laskumisel tõuseb. Reisija tajub kõrvades survet, nõrka valu, kohisemist ja kõrvad võivad n-ö lukku minna, mõnikord isegi paariks päevaks.

Selle põhjuseks on kuulmekile välja- või sissekummumine õhurõhu erinevuse tõttu keskkõrvas ja lennukis.

Seda ebamugavustunnet leevendab korduv neelamine (karamellkompveki imemine, joomine), sest sellega kaasneb ninaneelu keskkõrvaga ühendava kuulmetõrve avanemine. Õhurõhk keskkõrvas ja lennukis ühtlustub ja kuulmekile vabaneb pingest.

Põhjast lõunasse (või vastupidi) sõitmisel tuleb kohaneda võõra kliimaga.

Vanurid ja väikesed lapsed kohanevad sellega raskemini ning aeglasemalt.

Lõunast põhja jõudmisel kimbutavad külmetushaigused.

Lõunas ohustab kuumus

Lõunasse reisijaid ohustab kuumus, päikesepõletus ja suur õhuniiskus. Kasutage päikesekaitsekreemi ja kandke peakatet. Jooge piisavalt, et taastada higistamisega kaotatud vedelikuvaru.

Reisimisel on otstarbekas kaasa võtta väike reisiapteek. Uurige enne lennufirmast, kui palju ravimeid võib lennukisse võtta ja kas need peavad olema originaalpakendis.

Kui aga reisida läänest itta (või vastupidi), lööb mitme ajavööndi ületamine suhteliselt lühikese aja jooksul segi reisija bioloogilised rütmid. Selle tagajärjeks on sageli väsimus, peavalu ja unehäired. Sihtkohta jõudes on soovitatav kohe hakata elama kohaliku aja järgi.

Pikaajaline, üle kaheksa tundi kestev liikumatult istumine võib põhjustada veenitromboosi, seda nii lennureisil, kuid ka rongi või autoga sõitmisel. Põhjuseks on verevoolu aeglustumine jalaveenides, ning seotud on see venoosse pumba aktiivsuse vähenemisega ja istmeserva survega põlveõndla veenidele. Hapnikuvaegus aga aktiveerib vere hüübimist.

Veenitromboosi riskigrupp

Tromboosi tekke riskigrupis on üle 40aastased reisijad, rasedad, rasedusvastaste ning hormoonravipreparaatide kasutajad. Ka varem põetud tromboos, veenilaiendid ja -komud jalgadel võivad tromboosi põhjuseks olla.

Veenitromboosi ennetamiseks liigutage jalgu ja püüdke liikuda ning jalgu sirutada nii palju kui võimalik. Autoga sõites tehke regulaarselt peatusi, et kõndida ja võimlemisharjutusi teha.

Sõidu ajal tõstke jalgu võimalusel kõrgemale. Masseerige jalgu hüppeliigesest põlve suunas. Veeniprobleemide korral kandke tugisukki.