Õun ja kaneel sobivad just kui valatult: on lausa parimad sõbrad, nagu ütleks tuntud briti telekokk Jamie Oliver. Kaneeli võib moosile lisada nii jahvatatud kujul kui ka pulkadena. Jahvatatud kaneeli puhul peaks sellega olema pigem kokkuhoidlik ning arvestama, et 5 liitri õunte kohta piisab maitseelamuse saamiseks umbes tasakaalukalt triiki teelusikatäiest. Kasutades kaneelikoore tükke, piisab paarist kangist, mille saab koos õuntega podisema panna ning keedise valmides eemaldada.

Rosinad annavad hästi energiat ning on tervislikud. Sobivad hästi õunamoosile lisandiks. Rosinad tuleb kuumas vees korralikult pesta ning moosile lisada selle keetmise viimases kolmandikus koguseliselt täpselt oma maitse järgi.

Ingver annab moosile vürtsi ja talvepäeva sobivat soojust. Aasiast pärit maitsetaim soojendab põhjamaalast sisemiselt ning aitab võidelda viiruste ja pakasega. Maitseomadustelt sobib hästi nii õuna kui kaneeliga. Kuna ingver on üsna tugeva ning terava maitsega, piisab 5 liitri õunte kohta paarist kuhjaga teelusikatäiest riivitud ingverijuurest. Kes soovib lisaks heale maitsele ja aroomile ka õhetavat keelt, võib teelusika julgelt supilusikaga asendada.

Suurepäraselt sobib õuntega kokku ka kardemon. Seda tasub moosile lisada umbes sama palju kui kaneeli.

Millisest õunast keeta moosi?

Ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Tihti pakutakse, et moosiõun peaks olema pehmem ning ei tohiks olla liiga magus. Samas, kõik oleneb sellest, milline keedis on eesmärgiks: suurepärase marmelaadi moodi moosi saab Valgest klaarist ning pisut tugevama karakteriga ja tükilisem keedis valmib näiteks Antoonovkast või Sidrunkollasest taliõunast.