Kohalikud kombed au sees

Kõmsi on maakoht, ja vähemalt selles paigas on säilinud komme üksteist aidata. Aga miks just Kõmsi ja miks just K. MET?

Greencube’i omanik ja juhatuse esimees Henri Bekmann põhjendab seda sellega, et tema juured on sealtsamast Hanila mailt, Mõisakülast. Hingelt maapoiss. Praegu elab ja peab põhitöökohta Tallinnas, aga käib Kõmsil igal nädalavahetusel. Ja lubab kunagi päriselt maaelu juurde tagasi pöörduda

Tagasitulek tuleb aga ette valmistada. Et oleks, kuhu tulla. Seda saab teha läbi ettevõtluse edendamise, uue toodangu kaudu.

“Ettevõtte asutamise eel uurisin järele, millist tööjõudu on siitkandist saada. Selgus, et ehitajaid. Ehitaja töö on liikuv – täna oled Narvas, homme hoopis Helsingis. Mingil ajal tahetakse tagasi oma pere keskele, paikseks. Kolamine on inimesi ära tüüdanud. Pealegi on linnaelu kallis, maal grammi soodsam,” arutleb ta inimloomuse alateadliku püüdluse üle stabiilsuse järele. “Niipea kui levis uudis, et Kõmsil hakatakse katuse all maju ehitama, pakkusid paarkümmend puutöömeest ennast meile tööle.”

Vaba tootmispinda otsides läks mees kõigepealt Hanila vallavanema Arno Peksari jutule. Tutvustas oma kavu ja küsis nõu, kust võiks üht ja teist saada. Vallavanem lubas järele uurida ning helistaski juba järgmisel päeval – soovitas minna K. METi, et seal on seda mida vaja.

K. MET oli just ümber korraldanud oma tootmise juhtimise ning neil vabanesid endise arendusosakonna ruumid. Koht on turvaline. Töö käib K. METis nädal läbi ja ka töövälisel ajal on hoone hästi valvatud.

Olulise teene osutas Greencube’ile K. METi juhatuse esimees, ka siitkandist Virtsust pärit Mardo Leiumaa. Vähe sellest, et ta alustavatele majameistritele peavarju andis, esialgu ei küsi ta loovutatud tootmispinna eest ka renti. Ütles hoopis Bekmannile, et sul praegu niigi keeruline aeg – muud maksud ja mured kaelas –, hakkad maksma siis, kui jalad alla saad.

Tarvis ennast tõestada

Iga alustav ettevõte peab ostjaskonnale kõigepealt tõestama, et tema kaup on teistsugune ja parem kui see, mis juba müügil.

Bekmanni sõnul pakutakse kuni 25 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga maja, ilusat, algupärast, looduslähedast, tänapäeva nõuetele vastavat, kõigi mugavustega kompaktset lahendust. Taskukohase hinnaga, teistest sama suurusjärgu majadest kolmandiku võrra odavamalt.

Kriteeriumiks on seatud kodumaiste materjalide suur osakaal ning hinna ja kvaliteedi võimalikult hea suhte. Eestimaise puidu, mis moodustab majast 90%, tarnib AS Puumarket, hoone projekteeris OÜ ArtEst Project.

Ostja ootab moodsust ja mugavust. Maja on uutmoodi alates välimusest. See ei ole traditsiooniline viilkatusega maja, pigem ikka aasta ringi kasutatav elumaja. Aga ollakse valmis tegema ka aiamaju ja saunu.

Henri Bekmann iseloomustab Greencube’i toodangut kui disainmaja, mis tähendab, et tegu on tervikliku, nimelt sellele majale loodud lahendusega.

Esimene näidismaja, mis valmis augustikuus, on nüüd vaatamiseks välja pandud Tallinnas hipodroomi naabruses. See värviti Pinotexiga tumepruuniks, aga ostja soovil kasutatakse ka kollast või mis tahes muud värvi. Edaspidi hakkab vaatamiseks väljas olema kolm-neli näidist. Maju saab ka üksteisega ühendada, neid ritta või kõrvuti panna.

Tuuakse treileril ja tõstetakse kraanaga paika. Paigaldamisele kulub üks tund. Vundament pole tingimata vajalik, maja võib asetada kõvale loodis pinnale, plokkidele või postidele.

Maja sisustusega või ilma

Majas on neljateist ruutmeetri suurune elu- ja magamistuba, avatud köök ning tualettruum duši ja WCga. Klaasist esikülg annab avarusetunde. On vihmavee kogumise süsteem ja kanalisatsioon, päikesepatareide paigaldamise ja katusele terrassi rajamise võimalus. Eriti sobib see looduskaunitesse kohtadesse, näiteks mere äärde. Saab vaateid nautida. Majas on elekterküte. Kõik seinad, põrand ja lagi on korralikult soojustatud

Köögimööbli valmistas OÜ Unique. Laua ja selle sisse käivad pingid tegid Greencube’i töömehed ise. Osta saab ka tühja maja, näiteks sellise, kus köögisisustust pole.

Kiiresti reageerisid säärase uutmoodi maja turule ilmumisele Rootsi majamüüjad. Oleme valmis kohe ostma viis maja, ütlesid nad. Rootslasi ja soomlasi teavitas uudistootest nii sõnas kui pildis kinnisvarafirma Ober-Haus. Välis- ja kodumaalt tuli mitu tunnustavat meili, milles avaldati arvamust, et disainmaja on üks õige asi.

Rootsis soodne pinnas

2014. aasta 1. juulist ei nõuta Rootsis ehitusluba hoonetele põrandapinnaga kuni 25 ruutmeetrit. Uudis tuli Greencube’ile õigel ajal, aitab tõsta toodangu populaarsust. Eestis on piirmäär 20 ruutmeetrit.

Rootslased panevad seesuguse väikemaja sageli oma elamu kõrvale aeda ning üürivad siis näiteks tudengitele. Kasu on kahepoolne – omanik saab tulu ja üürnik suhteliselt odava pinna.

Need majad peaksid sobima suvituslinnadesse nagu Pärnu või Haapsalu, mille korteriomanikud oma elamispinna suveks suvitajatele sageli välja üürivad ja suve ise kuuris või muus ebamugavuses veedavad. Talveks saab majakesse näiteks mõne õppuri üüriliseks võtta.

Bekmann märgib, et sisuliselt tehakse käsitsitööd. EAS andis Greencube’ile 5000 eurot töövahendite soetamiseks, millele omalt poolt lisati 2000. Osteti käsitööriistu ja mõned väiksemad mehhanismid.


Atraktiivne ja huviäratav projekt

Möödunud kevadel, kui tippkokast Henri Beckmann oma ideed Greencube’i majast ASis Ober Haus Kinnisvara esitles, oli mõte minule kohe sümpaatne. Ta on joonistanud neid maju üle viiekümne.

Väiksema variandi majast (kuni 20 ruutmeetrit) saab oma krundile kerge vaevaga ja ilma ehitusloata. Mulle meeldib ka fakt, et Greencube’i meeskond on ideedele avatud, väga paindlik, ja mis peamine – nad on osavad majameistrid.

See omakorda annab kindluse juba vaimustust üles näidanud Skandinaavia turule piiluda, ning kes teab, kuhu need majad lõpuks välja jõuavad. Igal juhul on julge algus tehtud.

Oma tulevase Greencube’i majaga saab tutvuda aadressil greencube.ee või ober-haus.ee. Näidismaja asub Tallinnas Paldiski mnt 63 maja sisehoovis.

Artikkel ilmus esmakordselt Maalehes 2014. aastal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena