Mais andsite allkirja PERH-i ja Rapla haigla, pärast jaanipäeva PERH-i ja Läänemaa haigla heade kavatsuste protokollile. Millal neist kahest ametlikult PERH-i tütarhaiglad saavad?

Me loodame saada protsessiga ühele poole kas novembri või hiljemalt detsembri lõpuks.

Mis siis patsientide jaoks novembri või detsembri lõpust muutub?

Patsiendile ei muutu mitte midagi. Muutub lihtsalt see, et kui praegu on neil haiglatel üks asutaja, siis edaspidi on kaks asutajat – kõrvale tuleb regionaalhaigla. Selle tehinguga oleksime kohustatud teise haiglasse ka rahaliselt investeerima, ennekõike peab see lähtuma nende infrastruktuuri vajadustest. Praegu uurime, milliseid investeeringuid nad siis vajaksid. See on asja rahaline külg. Sisuliselt on mõte rohkem see, et võtame edaspidi oma personali planeerimisel arvesse nende haiglate arstide vajadust. Seda on võib-olla lihtsam öelda kui teha. Praegu otsivad haiglad puuduolevaid arste – see ulatub juba peaaegu 50%-ni – põhimõttel, kes Eesti eri haiglate arstidest oleksid nõus lisatööd tegema. Edaspidi on mõte selles, et me juba n-ö normaalaja sees, arvestades võrgustunud haiglate vajadusi, ütleme, et meil on vaja teatud erialale nii palju rohkem arste, ja otsime neid. Praegu ei ole harvad juhud, kui meile [PERH-i] tööle soovivate arstide hulk on suurem, kui meil on töökohti pakkuda.

Loe edasi, miks on kontserniks koondunud haiglad Alliku arvates paremad ja kuhu tahavad tööle minna noored arstid.
Edasi lugemiseks: