Tervishoiuteenuste loetelu uueneb igal aastal
Ravikindlustust korraldab haigekassa. Peamiselt tasub haigekassa kindlustatud inimestele osutatud tervishoiuteenuste eest. Lisaks rahastab haigekassa soodusravimeid, abivahendeid, maksab haigushüvitist, tegeleb terviseedendusega jne.
Mille eest täpselt ja kui suures ulatuses haigekassa mitterahalisi hüvitisi maksab, on ära määratud kolmes õigusaktis, üks neist on tervishoiuteenuste loetelu. Seda loetelu uuendatakse igal aastal, et anda parimat võimalikku ravi, arvestades ravi tõenduspõhisust (sh meditsiinilist efektiivsust) ja kulutõhusust.
Mis on tervishoiuteenuste loetelu ja miks seda vaja on?
Tervishoiuteenuse loetelu on loetelu raviteenustest, protseduuridest, haiglaravimitest jm koos nende hindade ja tasumise tingimustega. Tervishoiuteenuste loetelus esitatud teenuste eest tasub haigekassa teenuse osutajale, kellel on haigekassaga sõlmitud leping ja kui need on ravikindlustatud inimesele osutatud meditsiinilisel näidustusel.
Tervishoiuteenuste loetelu vaadatakse üldjuhul üle kord aastas ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele ja ravikindlustuse võimalustele.
Tervishoiuteenuste loetelu uuendatakse koostöös haiglate ja erialaspetsialistidega.
Eesti Haigekassa saab tasuda üksnes nende tervishoiuteenuste eest, nendel tingimustel ning maksimaalselt selle hinnaga, mille on kehtestanud valitsus tervishoiuteenuste loetelu määruses.
Teenuste osutamise vahendite, nagu seadmete, instrumentide jms maksumus muutub ning tervishoius kasutatavad metoodikad ja ravikorraldus arenevad. Seetõttu muutuvad ka kulud, ja rahastamine peab sellega kaasas käima.
Seega tuleb tervishoiuteenuste valikut ja hindu pidevalt uuendada. Selleks et võtta vastu otsuseid muudatuste tegemiseks, tehakse koostööd erialaspetsialistidega, kaasatakse oma ala eksperte ja tehakse laiapõhjalisi analüüse.
Kuidas kaasajastamine täpsemalt toimub?
Enamasti muutub tervishoiuteenuste loetelu üks kord aastas. Ettepanekuid saavad teha nii erialaseltsid, Eesti Haiglate Liit kui ka haigekassa. Töö käigu võib jagada kaheks:
1) uute tõenduspõhiste (1 - vt mõisted loo lõpus) teenuste lisamine ja üksikute olemasolevate teenuste muutmine ettepanekute alusel;
2) ühe eriala, nt psühhiaatriapõhine, teenuste struktuuri, kirjelduste ja hindade kaasajastamine.
Esimese juhu tegevusi ja korda reguleerib täpsemalt valitsuse määrus. Selle alusel tuleb hinnata iga soovitava uue teenuse meditsiinilist tõenduspõhisust ehk mõju patsiendi tervisele, kulutõhusust (2 - vt mõisted loo lõpus), mõju ravikindlustuse eelarvele ning ühiskonnale ja tervishoiupoliitikale. Iga konkreetse hinnangu annab vastava eriala spetsialist. Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu annab erialaarst, keda soovitab Tartu Ülikooli arstiteaduskond või ravimiamet.
Kulutõhusust ja mõju ravikindlustuse eelarvele hindavad enamasti haigekassa tervishoiuökonoomikat (farmakoökonoomikat) tundvad spetsialistid. Kaasatud on sotsiaalministeerium, kes hindab teenuste vajalikkust ühiskonnale (nt hinnatakse vastavust arengukavadele, teenuse osutamiseks vajaliku taristu olemasolu ja personali väljaõppe võimalusi) ning nimetab tervishoiupoliitilised prioriteedid.
Mõlemal juhul on teenuste hinnakujunduse alus sotsiaalministri määrusega kehtestatud hinnakujunduse metoodika, mis kehtestab reeglid, milliseid vahendeid ja kulusid arvestatakse ja kuidas hinda arvutatakse. Metoodika aluseks on maailmas laialt käibiv tegevuspõhine kuluarvestus.
See tähendab, et iga teenuse hinna arvutamiseks on esmalt tarvis kirjeldada selle osutamiseks vajalikke tegevusi ning seejärel siduda tegevused vajalike inimeste (nt arst, õde jt) ning vahenditega (nt seadmed, tarvikud, ruumid jms).
Ühe eriala teenuse kirjeldamiseks on vaja antud eriala spetsialistide teadmisi. Näiteks erialaspetsialistidega koostöös kirjeldatakse, kes viivad läbi kindla uuringu või protseduuri, kui kaua see keskmiselt kestab ning millises ruumis ja mis seadmed keskmiselt vajalikud on.
Seega on tervishoiuteenuste hindade uuendamisel tähtis osapoolte koostöö – ühest küljest arstide teadmised kasutatavatest vahenditest, teisalt haigekassa töötajate teadmised metoodikast ja hinna arvutamise põhimõtetest.
Olemasolevate teenuste nimetuste ja hindade muutmise kõrval lisatakse loetellu ka uusi teenuseid. Valiku aluseks on eelkõige meditsiiniline tõenduspõhisus ning kulutõhusus, aga arvestada tuleb ka ravikindlustuse eelarves ette nähtud vahenditega. Uuel teenusel peab olema senisest suurem positiivne mõju patsiendi tervisele.
Samuti tuleb arvestada kulusid: kas tervisele saadav positiivne mõju maksab rohkem või vähem kui alternatiiv ja kas see mõjutab elukvaliteeti või on elupäästev/eluiga pikendav. Haigekassa nõukogu annab tervishoiuteenuste loetelu uuenduste kohta kirjaliku arvamuse ja teeb sotsiaalministrile ettepaneku esitada uus loetelu heakskiitmiseks vabariigi valitsusele.
Ajakohastatud teenused ja hinnad kantakse tervishoiuteenuste loetellu. Vajadusel lisatakse rakendustingimused ja tehakse juhismaterjalid neile teenuse osutajatele, kes protsessis ei osalenud või kindlustatud isikutele.
Millised uued teenused jõudsid inimesteni tänavu?
2014. aastal kaasajastasime koostöös erialaseltsidega neuro- ja kardiokirurgia operatsioonide, neuroloogiliste ja neurofüsioloogiliste ning psühhiaatria teenuste piirhindu. Suurendasime perearstiabi eelarvet 10,4% ja lõime uuringufondist eraldi seisva tegevusfondi, et võimaldada perearstidel pakkuda pisikirurgilisi ja günekoloogilisi teenuseid. Alates sellest aastast saavad perearstid tööajaväliste vastuvõttude tegemise eest tasu.
Samuti laiendasime e-konsultatsiooni erialasid, perearstid saavad nüüd teenust kasutada viiel erialal. Tervishoiuteenuste loetellu lisati mitmeid uusi tõenduspõhiseid ja kulutõhusaid teenuseid, nt südame vatsakest/vatsakesi toetav seade (VAD) raske südamepuudulikkusega haigete ravis, lümfiteraapia, ANCAga assotsieerunud vaskuliitide ja mikroskoopilise polüangiidi ravi rituksimabiga. Lisateavet, mis taotlused ja miks rahuldati, leiab haigekassa kodulehelt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et haigekassa kajastab tervishoiuteenuste loetelu ja hindu alati koostöös – kaasatakse nii süvateadmistega erialaarste kui haigekassa tervishoiuspetsialiste. Koostöö jätkub ka pärast loetelu eelnõu ettevalmistamist. Hinnakujunduse protsessist eemal olnuile koostatakse abimaterjalid ja jälgitakse, kuidas uuendatud loetelu rakendub. Vajadusel saab seda täpsustada või muuta.
Ettepanekud aastaks 2015.
2014. aastal on menetlemiseks esitatud 93 tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepanekut. Kõigi soovitud muudatuste kogumõju haigekassa eelarvele oleks ligi 52 miljonit eurot aastas. Taotlused, esitatud lisaandmed ja antud hinnangud on avalikustatud haigekassa kodulehel. Sealt leiab ka taotluste menetluse koondkokkuvõtte pärast seda, kui haigekassa nõukogu on andnud oma arvamuse tervishoiuteenuste loetelu kohta.
Käesolevaks hetkeks on haigekassa nõukogu andnud ettepanekutele, mida rahuldada ja mida mitte, põhimõttelise nõusoleku, kuid otsustuse teeb haigekassa koos 2015. aasta eelarve teise lugemisega. Pärast esimest lugemist on ettepanek kas täielikult või osaliselt rahuldada 50 taotlust.
Tulevast aastast laienevad perearsti võimalused patsientide uuringutele suunamisel. Lisaks luuakse perearstidele eraldi teraapiafond. Uuendusi on oodata ka e-konsultatsiooni kasutamises. 2015. aastast saavad perearstid e-konsultatsiooni teenuse vahendusel patsiendi tervisemure osas nõu küsida hematoloogilt, neuroloogilt ja pediaatrilt.
Uuendatud on iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõendusteenuse piirhinnad koostöös erialaseltside ja teenuse osutajatega – selle muudatusega soovitakse ühtlustada antud teenuste eest rahastamise põhimõtteid.
Lisandumas on uusi ravimeid ja teenuseid, näiteks muudetakse kopsu- ja munasarjakasvajate, harva esineva ägeda promüelotsütaarse leukeemia raviks kemoteraapiakuuride maksumusi tulenevalt uute ravimite lisamisest, täiendatakse vereloome tüvirakkude mobiliseerimis- ja konditsioneerimisskeemide loetelu, lisatakse biosimilarid, uus ravim kaugelearenenud Parkinsoni tõve raviks ning ravim luupuse raviks.
Samuti lisatakse kraniofatsiaalse osteosünteesi resorbeeruvate implantaatide komplekt ning sarvkesta sildamine riboflaviiniga. Kaks viimast teenust on seni olnud kättesaadavad üksnes välismaal, alates 2015. aastast tasub haigekassa nende eest ka Eestis osutamisel.
Mõisted:
1. Tõenduspõhine tähendab, et vastava teenuse riskide ja kasu hindamiseks kasutatakse parimat olemasolevat tõendusmaterjali.
2. Kulutõhus on raviviis, mis muudega võrreldes annab samade kulude juures parima ravitulemuse.
