Külalist piilunud bengali kassipoeg hüppab sihikindlalt lauale, haarab hambusse võõra pastapliiatsi, hüppab siis maha ning hakkab seda närima. Teised kümme täpilise kasukaga kassijõmpsikat koonduvad samuti vaibale, et uudistada laualt toodud uut mänguasja.

Nääpsuke pastakanäppaja laseb kuuldavale ähvardava urina, mis kõlab sugugi mitte kodukiisulikult. Kui näugumine ei erine tavalise kodukassi omast, siis raevus bengali kassi hääl meenutab pigem suure kaslase, näiteks gepardi urinat.

Eesti ainus bengali kasside aretaja, kassikasvanduse omanik Arbo Seppel ütleb, et tema lemmiktõu minevikus on kiskjast esivanem täiesti olemas – aasia leopardkass, kes kauges minevikus kodukassiga pojad sai.

Edasi lugemiseks: