Muhu saar – veiniteoks justkui loodud

Muhu veinitalu omanik tahab kümne aasta pärast müüa oma talu viinamarjaveini üle terve maailma. “Kavatseme luua Luscher & Matieseni kaubamärgist uue Vana Tallinna,” lubab peremees Peke Eloranta oma Muhumaa talu sohval.

“Istusin kolm aastat tagasi siinsamas Muhus maja trepi peal, vaatasin tühja maad enese ümber, ning äkki tekkis mõte, et prooviks siin viinamarju kasvatada. Hakkasin uurima ja siis sain muidugi teada, kui keeruline on neid kasvatada ning kui palju probleeme võib tulla lisaks külmale kliimale. Tekkis tunne, et seda ei õpi kunagi lõplikult ja parem on alustada kohe, küll need kogemused ka tulevad aja jooksul,” meenutab Eloranta Muhu veinitalu sündi, millele ta legendi jätkamise eesmärgil lisas juurde ka Luscher & Matieseni kaubamärgi nime. Eloranta uuris välja, et Eestis on tegelikult juba aastasadu väikeses mahus viinamarju kasvatatud.

Esimene kirjalik märge avamaal kasvatatud viinamarjadest pärineb 1887. aastast. Viljandi pagar Kelch kasvatas Krimmist toodud seemnetest viinapuid. Enne seda kasvatati neid aga mõisate kasvuhoonetes. Tol ajal oli muidugi sorte vähem ja neid polnud aretatud külmakindlaks.

Juba aastaid tagasi kuulis Eloranta Eesti sommeljeekoolis, et Eestis on mingid hullud, kes kasvatavad viinamarju veinitegemise eesmärgil. “Ka minu isa kahtles mu plaanides, aga isegi Soomes on nüüd viinamarjakasvatajate ühing ja seal on veel keerulisem neid kasvatada kui Muhumaal,” ütleb Eloranta. Tema pereettevõtte esimesed sada viinamarjataime said Muhumaa pinda istutatud 2012. aasta kevadel.

Muhu suurim maaomanik pani noored paari

“Loodan, et muhulased on meid siin omaks võtnud,” ütleb mees ning lisab, et naabertalu Tihuse omanik Martin Kivisoo pani neid Ingridiga Muhumaal eelmisel aastal paari. “Kui ma olin kosinud oma kalli naise siin märjal Muhu murul, kummikud jalas, hiljem selgus ka, et püksilukk oli lahti, ja naine nõustus, siis tuli välja, et naine on pagan. Soome kultuuris on abiellumisel ikka kirikul ja laulatusel oluline osa ning ma tahtsin ka seda nii korraldada. Siis hakkasime mõtlema teisi variante,” meenutab Eloranta.

Räägiti inimestega asjad läbi ja selgus, et Ingridi isa oli kunagi Martini pulmas teda aidanud – küpsetas seal broilereid. Nüüd otsustas Martin omakorda appi tulla ja pani noored paari oma talu lähistel seitsme tee ristil. “See oli nii ilus –pruut oli hobukaarikul ja mina tulin isamehega hobusel ratsutades. Ning siis meid pandi paari Muhu iidsete traditsioonide järgi.”

Istikuid mitme uue auto väärtuses

Eloranta sõnul ei ole nii, et tuli mingi soomlane ja hakkas siin kõike kokku ostma. Lõo talukoht Muhus kuulub tema abikaasa Ingridi emale ja see on pereettevõte.

Enamik talu viinamarjaistikutest kasvab naabritelt renditud maadel. Kui Eloranta tutvustas oma plaane Muhu saare suurimale maaomanikule Martinile, siis too ütles, et ta küll väga ei usu sellesse ideesse, aga Muhus on alati olnud põhimõte, et kui oma küla mees tahab maad harida, siis peab selle maa talle leidma.

“Kõik meie säästud ja muud tagavarad on läinud selle investeeringu tarbeks. Meie eraelus pole viimasel ajal heast elust enam juttugi. Oleme viinamarjaistanduse ülesehitamise tarbeks võtnud ka laenu, küll mitte pangast. Ja mitu uut autot on meil siin põldude all,” ütleb ta avameelselt.

Nüüdseks on pereettevõtte tegevusvaldkondadeks ligi kümne kvaliteetveini maaletoomine Luscheri & Matieseni kaubamärgi all Prantsusmaalt ja Hispaaniast ning nende hulgimüük, Toompeal asuv Eesti Joogikultuuri Muuseum, Muhu viinamarjatalu ning majutus.

Eloranta lisab, et Eestis on enim müüdud Dreameri kaubamärgi vein. “Tänapäeval on Dreameril isegi häid veine, mitte ainult see magus,” teab ta.

Eestis on veinide maaletoojaid üle saja, kuid Eloranta arvates piisaks ka mõnekümnest. “Mina poleks ilma Luscheri & Matieseni legendita üldse selle äriga tegelema hakanud, sest see pole praegu tulus äri.”

Oma ettevõtte müüginumbrite pärast ta ei pabista. Eesti Joogikultuuri Muuseumi aitavad turundada juba kõik suuremad turismibürood, lisaks on Luscheri & Matieseni kaubamärgi all müüdud veine Toompeal juba viis aastat. Muhu veinirestorani plaanib pere avatud hoida jaanuari lõpuni, seejärel aga minna väljateenitud puhkusele.

Algul oli majutuskohaga plaan keskenduda suvepäevade tegemisele, kuid sellest nad siiski loobuvad. “Elu on näidanud, et need on tüütud läbuüritused. Sel suvel kirjutasin ma vihaga ühele seltskonnale välja arved taldrikute lõhkumise, koristamise, peremehe aja raiskamise ja ebanormaalse käitumise eest,” tunnistab ta.

Lähitulevikus tahab Eloranta hakata ehitama Muhumaale oma veini- ja mahlatehast. “Veinitehase maksumus koos sisustuse ja maaga selle all on kokku pool miljonit eurot. Tehase suuruseks on planeeritud kuni 500 m ruutmeetrit paaril korrusel koos külastamise võimalusega. Siis oleks meil täistervik olemas,” ütleb ettevõtja.

Tehase ehituse raha saamiseks on neil lähiajal plaanis alustada ka ühe nn croud financing’u ehk rahvarahastuse projektiga. See toimib nii, et soovijad ehk väikeinvestorid annavad raha ja saavad siis ka väikese osaluse vastu. See on nagu tänapäevane uudne ettevõtte börsile viimine ilma börsi kui institutsioonita. “Meie projektis saab osaleda arvatavasti alates 100eurosest summast, et tavalised inimesed saaks ka kaasa lüüa,” räägib Eloranta.

Oma veinitehas

“Ma ise usun väga oma äriideesse. Millises hädas on praegu juba suured õlletootjad, nad saavad väikestelt tappa, nende müügid langevad 10 protsenti aastas, sest tekib väikesi koduseid õlletootjaid ja see on terves maailmas juba mõnda aega trend olnud. Näiteks Saku Õlletehas on sellega hädas, et sama õlu on terves Euroopas müügil lihtsalt erinevates pudelites. Nad ise on selle supi ka kokku keetnud. Veinitööstuses on sama suund – väikesi öko-veinimaju tekib üha rohkem juurde,” räägib Eloranta.

Lisaks veinitehase käivitamisele on nende pereettevõtte kindel plaan tõsta ka majutuskohtade arvu, sest vaja on korraga ööbima panna vähemalt üks suur bussitäis ehk vähemalt 50–60 inimest. Praegu on neil majutuskohti paarkümmend.

Möödunud aastal oli Muhu veinitalu külastajatest ligi 40% välismaalt. Enim Soomest, aga üllatavalt palju oli külalisi ka Šveitsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Itaaliast. Venemaalt pole nad tema sõnul küll veel väga kliente saanud, aga potentsiaal on suur.

Praegu on Muhu veinitalul 2100 viinapuud umbes hektarisel maal. Teist sama palju tahetakse viie aasta jooksul juurde soetada ja siis kaalutleda, kuidas edasi minna.

Eloranta on käinud kümnetes maailma eri paikade veinitehastes ja istandustes, näinud mitmeid veinituure ja -maitsmisi.

Enim on talle meelde jäänud Hispaanias Rioja piirkonnas asuv Vivanco veinimaja. Rioja on maailma 5. tuntuim veinipiirkond. Robert Parker, maailma tuntuim veinikriitik, külastas Riojat aastal 1960. Alguses leidis ägeda piirkonna ja tegi nad kuulsaks.

Uudse Vivanco veinimaja avas pere 2004. aastal, nende moto on sharing wine culture (veinikultuuri jagamine – toim). Nende veinimajaga on ühendatud ka maailma tuntuim veinimuuseum, kus on näha maailma ühed vanimad veiniajaloo eksponaadid, näiteks hoonesuurused pressid. “Selles kohas õpib ühes päevas rohkem kui sommeljeekoolis kolme aasta jooksul. Nende muuseum oli vapustav,” ütleb Eloranta.

“Olgugi et meie taimed on veel õnnetult väikesed, siis meie legend ei jää Hispaania ja Itaalia veinimajade omale sugugi alla,” võtab ta kogetu kokku.

---

Eloranta elustas Eesti kuulsaima veinitööstuse

Eloranta kohtas 2008. aastal juhuslikult Eesti Wabariigi kuulsaima veini-ja mahlatööstuse Luscher & Matiesen kunagist omanikku Dimitri Matiesenit. Mees on veendunud, et see oli saatus.

Kui Eloranta 2006. aastal Toompeal Tiesenhauseni maja hoovis jäätisekioskit pidas, sattusid sinna ühel päeval juhuslikult kolm härrasmeest, kellest vanim oli Dimitri Matiesen – Eesti suurima veinitehase Luscher & Matiesen ühe omaniku Paul Matieseni õepoeg. Mehed tulid Tallinna tähistama Dimitri 100. sünnipäeva ja olid jalutanud Toompeale, et vaadata kunagi perekonnale kuulunud tehasehoonet.

Dimitri rääkis Elorantale oma perekonna loo. Luscher & Matiesen oli sõjaeelse Eesti Vabariigi tähtsaim veiniettevõte, mis sai alguse 1910,
kui šveitslane Arnold Lüscher ja eestlane Paul Matiesen rajasid koos joogiäri Tsaari-Venemaale Moskvasse. Ehitati viinatehas ja veine toodi ka välismaalt. Kui puhkes revolutsioon, võeti tehas neilt ära. Mehed põgenesid Tallinna ja alustasid uuesti äri. 1921 avasid nad Kuninga 2 veinide impordilao, paari aasta pärast hakati katsetama marja- ja puuvilja­veinide tegemist ning 1927 alustas Tiesenhauseni majas tööd Eesti suurim veinitehas. Tehase mahtude sisseseade seati kohe 400 000 liitri peale aastas, tooraine osteti Eesti talunikelt. Dimitri eestvedamisel avati 1934 Eesti esimene, Euroopaski innovaatiline värske pastöriseerimata mahlade tehas.

Dimitri lubas Elorantale saata vanu fotosid, kuid kirja tuli kaua oodata. Lõpuks see siiski saabus – suur ümbrik, kus oli midagi enamat kui lihtsalt kiri ja paar pilti. Kui Eloranta pilte vaatas, sai ta aru, millise muljetavaldava ettevõtmise oli Dimitri perekond rajanud. Luscher & Matieseni tehasest väljusid näiteks Martini & Rossi vermut, Barton & Guestier, Chablis, aga ka Johnnie Walkeri viski jm. Viimane toodi maale nn vaadi kanguses, lahjendati destilleeritud veega, ja nii Red, Blue kui Black Label timmiti Tallinnas 43kraadiseks ning villiti Johnnie Walkeri pudelitesse.

Johnnie Walkeri tehas sai ka hiljuti Tallinnast kirja avastatud ajalooliste sidemete kohta ning nad leidsid oma arhiividest, et koostöö Luscher & Matieseni tehasega toimuski aastatel 1933–1940. Martini Rossi pudelite peal oli kirjas, et need on valmistatud Eestis originaalse retsepti järgi erilise loaga. Luscher & Matieseni tehase pilt on üleval ka Martini Rossi muuseumis Torinos, teab Eloranta. 2009. aastal registreeris Eloranta Luscher & Matieseni nimelise ettevõtte ja kaubamärgid. Dimitri Matiesenil ei olnud järeltulijaid, aga tema õe lapselaps on ka taasasutatud firmas osanik ja investor. Dimitri suri aasta pärast kirja saatmist.

Fakte Muhu veinitalu kohta

Arvatavasti maailma kõige põhjapoolsem kaubandusliku avamaaistanduse pidaja. Muhu pinnas on viinamarjade kasvatamiseks ideaalne – koosneb lubjakivisest liivarikkast, aga õhukeset pealispinnast, millel on hea veeläbilaskvus. See teeb pinnase ka soojaks. Hea, et pealispinnas on toitainetevaene, mistõttu viinamarjaistiku juur tahab tungida järgmisesse pinnavormi, milleks on lubjakivipaas, ja see on hästi kaltsiumirikas. Kaltsium soodustab viinapuu ainevahetust.

Muhu veinitalul on 2100 viinapuud. Peremehe arvutuste järgi on Muhu veinitalu Eestis viie suurema hulgas. Sordid: Tšehhis ristatud ja Saksamaal aretatud külmakindel ’Rondo’ (800), ’Solaris’ (700) ja ’Pinot Noir Precoce’ (500). Viimane on tuntud viinamarjasordi isetekkinud loomulik mutatsioon.

Muhu veinitalu teeb tihedat koostööd viinamarjakasvataja ja Eesti esimese kaubandusliku veini tootja Jaak Eensaluga. Tema tegi esimesena kaubandusliku veini viinamarjasordist ’Rondo’ aastal 2014. Eensalu sai 200 viinapuu pealt kokku 350 pudelit veini. Eensalu istandusse tuli aga aastaid tagasi ebajahukaste ja see andis talle tagasilööke. Nüüd hakkab tema istandus haigusest kosuma.