Talvist aeda kaunistavad igihaljad lehtpõõsad. Mida võtta, mida jätta?

Eesti aedades on igihaljaid lehtpõõsaid üsna vähe ja päris külmakindlaid peaaegu polegi. Tuntuimad on pukspuud ja mahooniad ning moodsate turbaaedade rodod. Nipet-näpet eksoodihuvilisele leiab aga veel.

Rääkides Eesti looduse igihaljastest puittaimedest, kerkivad silmade ette enamasti vaid kuused-männid. Ometi on meil igihaljaid lehtpõõsaid suisa mitu. Tõsi, suurt osa neist ei osata sageli puittaimede hulka lugeda. Need on tillematest alustades jõhvikas, kukemari, pohl, leesikas, kanarbik, küüvits ja hanevits ning vahel ka rododendronite hulka loetav sookail.

Madal ja maadligi on ka levinuim igihaljaste lehtede ning puitunud vartega ilutaim – väike igihali (Vinca minor). Ta on suurepärane pinnakate varjulises kohas, kuid saab hästi hakkama ka päikesepaistel ega vaja pea mingit hoolt. Kaitsta tuleb pigem teisi taimi tema lähikonnas – tegu on kiiresti leviva ja raskesti tõrjutava liigiga. Vahel isegi umbrohuga.