Proviisorid: suurte apteegikettide ärihuvid kaalusid üles maainimeste õigused
„Kahetsusega näeme, et Riigikohus on väljunud õigusemõistja rollist ja hakanud poliitikategijaks, kes ei lasknud Riigikogul oma tööd lõpetada ja uut seadust vastu võtta. Kurb on sealjuures, et Riigikohus jättis suuräri huve kaitstes ootamatult ilma kaitseta apteegituru nõrgimad osalised. Eesti õigusorganid ei lähtu Euroopas välja kujunenud parimast apteegituru korraldamise tavast, mis tähendab, et apteegiturg vajab piiranguid. Kuna siin on tegemist inimeste tervisega, siis ei saa seda võtta kui tavalist äri ja kasumiteenimist iga hinnaga. Aga eks tänase otsuse tagajärjed jäävad otsusetegijate südametunnistusele, “ sõnas Eesti Proviisorite Koja juhatuse liige Karin Alamaa-Aas.
"Eesti apteegiturg liigub lausliberaliseerimise suunas, kus suurkettidele on antud roheline tuli turu täielikuks ülevõtmiseks. Kahjuks sellega teenuste kättesaadavus eelkõige maal vaid halveneb,“ lisas Alamaa-Aas.
Proviisorite Koja seisukoht on, et tekkinud olukorra eest vastutavad samuti Riigikogu ja valitsus.
„Riigikohtu otsuse taga oli valitseva koalitsiooni suutmatus viimase poole aasta jooksul, kui kehtis ajutine apteegipiirang, võtta vastu normaalne ja toimiv seadus,“ lisas Alamaa-Aas.
Alamaa-Aasa sõnul on Riigikogu võimuses siiski veel turgu tasakaalustada, sest Riigikogu otsus puudutas nn apteekide asutamispiirangut. Muid turupiiranguid Riigikohus analüüsinud ega hukka mõistnud pole, seega pole põhjust neid karta.
"Riigikogul on võimalus kujunenud olukorda parandada, kehtestades proviisoripõhised omandipiirangud. See on tänases olukorras ainus mõistlik lahendus täieliku kaose vältimiseks," kommenteeris Alamaa-Aas.