Kummelil on põletikuvastased ja spasme lõõgastavad omadused. Seespidiselt aitab seedehäirete, eriti kõhulahtisuse ja gaaside puhul ning seedeelundite põletike korral, ravib maohaavandeid, ka hambavalu ja igemepõletikku.

Tavaliselt kasutatakse teekummelit taimeteena. Ühe teetassi kohta võetakse kaks teelusikatäit kuivatatud kummeliõisi. Pideva kõhuvalu korral soovitatakse igal hommikul tühja kõhu peale juua tassitäis kummeliteed. Suu limapõletiku korral soovitatakse kummeliteega suud loputada.

Kummelit kasutatakse ka kosmeetikas, näiteks loputatakse kummelilahusega heledaid juukseid.

Kummeli ladinakeelne nimetus tuleb tema kreekakeelsest nimetusest χαμαίμηλον (chamaimēlon), mis tähendab maaõuna: χαμαί tähendab 'maa peal' ja μῆλον õuna. Nimelt meenutab kummeli lõhn õuna lõhna.

Eestikeelses teaduslikus liiginimetuses viitab "tee-" taime kasutamist teetaimena.

Eestikeelsete rahvapäraste nimetuste seas on kasutusel ka kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein ja valge ätse.

Teekummel kasvab 15–40 cm kõrguseks, õitseb maist augustini.

Kummeli idandid vajavad ellujäämiseks avatud pinnast. Seetõttu kasvab ta teede lähedal, prügimägedel, jäätmaadel ja põldudel, sageli umbrohuna. Kummel on pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivast kuiva pinnast, mille pH on 7,0–7,5, ja palju päikesevalgust.

Kummelitee võtab ära hambavalu
Kummeliõisikutel ja alkoholitõmmistel on parem põletikuvastane, ürdil ja vesitõmmistel aga spasme lõõgastav toime. Harva võib esineda ka ülitundlikkust – see võib esile kutsuda šokiseisundi ja astmahooge, eriti väikelastel. Teeks võta supilusikatäis kuivatatud kummelit ühe tassi keeva vee kohta, lase 30 min tõmmata. Allikad: proviisor Birgit Malmiste, bio.edu.ee