Millised taimed sobivad vannituppa?

Vannitoas on enamasti kõrgem temperatuur ja õhuniiskus. Esmapilgul on need lausa ideaalsed tingimused paljudele troopilist päritolu taimedele. Paraku on enamasti vannitoad pimedad, ilma loodusliku valguseta ja seega taimi seal pidada ei saa.

Isegi siis, kui vannituba on piisavalt avar, võivad aknad olla põhja poole ning aknalauad kitsad ning sageli varjutab valgust veelgi matt- või struktureeritud klaas või ribakardin.

Vannitoas on esmane pigem funktsionaalsus ja hubasuse loomine jääb tihtipeale tagaplaanile. Hubane vannituba aga annab palju positiivseid emotsioone juba hommikust alates ja kindlasti pakuvad positiivseid emotsioone seal kasvavad toataimed. Samas pole tähtis, et taimi oleks seal palju, piisab ka ühest kaunist ja hästi edenevast lemmikust.

Kui taim on lopsakas ja tihe, tekitab ka üks taim lopsakusefekti. Sellised taimed on näiteks hirss-habetähk (Pogonatherum paniceum), mida rahvas toabambuseks kutsub, või maohabe (Ophiopogon jaburan). Samamoodi mõjuvad arvukate väikeste õitega toalilled, näiteks sarnasinisilm (Exacum affine). Väga väiksesse vannituppa sobib hästi mõni vertikaalselt hoidvate suuremate lehtedega taim, näiteks pesa-raunjalg (Asplenium nidus).

Vannitoa tingimused meeldivad paljudele sõnajalgadele ja niiskuslembestele kõrrelistele. Pesa-raunjalale lisaks võiks sõnajalgadest veel katsetada veel õrnade sulglehekestega adiantumit (Adiantum raddianum), pisut kogukamat, elegantselt kaarduvate lehtedega nefroleepi (Nephrolepis exaltata) ja äärisjalgu (Pteris). Amplitaimena võiks kõne alla tulla ka meeleolukas sarvsõnajalg (Platycerium bifurcatum).

Hästi kasvavad vannitoas kõrrelistest ja lõikheinalistest peale habetäha veel longus kõrkjas (Scirpus cernuus) ja vahelduvlehine papüürus, rahvapäraselt vesipalm (Cyperus alternifolius).