Õdede Liit: õendusabi areng ei ole toppama jäänud, kuigi puudu on 4000 õde
Õendus on viimastel aastatel toonud abi patsientidele lähemale. Pereõdede õiguste täiendav suurendamine aitaks leevendada Riigikontrolli auditis välja toodud kitsaskohta iseseisva statsionaarse õendusabi ehk endise nimetusega hooldusravi korraldamisel, arvab Eesti Õdede Liit.
„Õendusabi kui terviku areng ei ole toppama jäänud, küll nõustume, et õendushaiglates pakutav iseseisev statsionaarne õendusabi pole elanikkonna vajadustega seni veel kooskõlas Õe roll on tänapäeval iseseisvam kui varem, sisaldades lisaks raviprotseduuridele patsiendi ja tema pereliikmete nõustamist ja abistamist. Eesti õdede kvalifikatsioon on kõrgem kui aastakümneid tagasi. Riigikontrolliga tuleb nõustuda selles, et nõudlus iseseisvate õendusteenuse järel on kõrge, samas on Eestis õdesid puudu ning õendus- ja hooldusabi kasutamine pole piisavalt täpselt reguleeritud,“ ütles liidu president Ester Öpik.
Õdede Liit on seisukohal, et olulist täpsustamist vajavad nii hoolekannet ja õendusabi korraldav seadusandlus kui ka rahastamine.
„Nii õendusabi kui ka sotsiaalhoolekande keskmes on patsient, kelle terviseprobleemide lahterdamine ühe või teise ametkonna pädevusse kuuluvaks teeb abi andmise tarbetult keerukaks. Olukorras, kus õdede nappus on suur, peame kasutama kõiki võimalusi, et õendusabi jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad ning olemasolevate õdede ressurssi kasutataks mõistlikult,“ ütles Öpik.
„Täna saab iseseisva statsionaarsele õendusabiteenusele inimest suunata vaid arst. Kuna tegemist õendusabiga, on ka pereõde kompetentne hindama, millist õendus- või hooldusteenust inimene vajab. Pereõde on tervishoiu esmatasandil abi osutav spetsialist ja patsiendile kõige lähemal. Seepärast on oluline, et tal oleks oma pädevusest tulenevalt õigus hinnata inimese abi vajadust ning ta edasi suunata. Kui pereõel oleks õigus suunata patsienti nii iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele kui ka koduõendusteenusele, siis väheneks arstide koormus. Samuti saaks pereõde soovitada hoolekandeteenust neile, kelle terviseseisund tervishoiuteenust ei vaja,“ arvab Öpik.
Õdede Liit on teinud ettepanekuid riikliku koolitustellimuse suurendamiseks, et õdede põuda leevendada. Eestis on praegu täitmata ligi tuhat õe ametikohta. Arvestades elanikkonna ja õdede optimaalset suhtarvu, on puudu 4000 õde.
Üleeile avaldatud Riigikontrolli auditi kohaselt on õendusabi areng jäänud toppama, ühe põhjusena toob Riigikontroll välja, et õendusabi rahastab haigekassa, sotsiaalhoolekandeteenuseid aga kohalik omavalitsus. Riigikontroll on teinud ettepaneku süsteemid ühendada ning peab vajalikuks ühtseid hindamiskriteeriume, mis aitavad leida inimesele kõige sobivamat õendus- või hoolekandeteenust.
Õendus on tervishoiuvaldkonda kuuluv kutseala, mille ülesanne on aidata inimest tema tervise kaitsmisel, taastamisel ja parandamisel. Õendus sisaldab ka tegevust, mis on suunatud õdede koolitamisele, teadustööle oma erialal ja õendustegevuse juhtimisele kõigis tervishoiuüksustes.
