Haiglad võrgustuvad: Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Läänemaa Haigla koostöö jõudis uuele tasemele

Eelmise aasta juunis alanud läbirääkimised Läänemaa Haigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöö tihendamiseks on edukalt lõppenud. Täna, 13. veebruaril kirjutasid regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ja Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman alla sihtasutuse Läänemaa Haigla asutamisdokumentidele.

Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik märkis, et tänane otsus ei tähenda, et kaks haiglat oleks ühinenud.

„Läänemaa haigla jätkab iseseisva juriidilise isikuna. Regionaalhaigla on kaasatud Läänemaa haigla juhtimisse nõukogu tasemel,“ sedastas Tõnis Allik.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles avaldas rahulolu sisulise koostöö alguse üle regionaalhaiglaga. „Tervishoiu jaoks keerulisel ajal on selline tugi vajalik ja küllap seetõttu oli linnavolikogu otsus üksmeelne“. Läänemaa haigla on kogu maakonna rahva jaoks, seetõttu osales asutamisele eelnevates läbirääkimiste voorudes ka Läänemaa Omavalitsuste Liit.

Haiglad on iseseisvad, kuid teevad koostööd

„Möödunud suve lõpus kiitsime valitsuses heaks „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“, kus seadsime üheks oluliseks eesmärgiks haiglate võrgustumise. Aasta tagasi võrgustus Lõuna-Eesti Haigla Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Täna loodud ühine sihtasutus tugevdab oluliselt koostööd Läänemaa Haigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Haiglate võrgustumine aitab tagada, et üle Eesti oleks kättesaadavam ja kvaliteetsem eriarstiabi ning väheneks dubleerivate investeeringute vajadus. Loodan, et ka teised üld- ja kohalikud haiglad leiavad positiivse suuna, et alustada ühinemisläbirääkimisi piirkondliku haiglaga,“ lisas minister.

„Kohalikele inimestele peaks see samm kaasa tooma turvatunde, et tervishoiuteenus on tänases mahus kättesaadav Läänemaal ka tulevikus,“ märkis Allik ning lisas, et tänane otsus tagab selle, et regionaalhaigla paigutab kohe ja järgneva kahe aasta jooksul Läänemaa Haiglase kokku 1,25 miljonit eurot, mis on mõeldud vajalike investeeringute katteks.

Uue sihtasutuse loomisega ei pea Läänemaa elanikud pelgama, et haigla suletakse. Ka töötajatel pole põhjust peljata, et neid hakatakse koondama.

Koondamist kartma ei pea

„Vastavalt asutamisdokumentidele osutab uus haigla tervishoiuteenuseid vähemasti senises üldhaiglale ettenähtud loetelu ulatuses ning ambulatoorset arstiabi osutatakse neil erialadel, millel pakuti teenust tänaseni,“ võtab teema kokku Tõnis Allik.

Haiglaraviks on Haapsalus 53 voodikohta, millele lisandub 50 õendusabi (hooldusravi) kohta.

Regionaalhaigla arvestab edaspidi uute arstide töölevõtmisel nii enda kui ka Läänemaa Haigla vajadustega, et tagada tervishoiuteenuse jätkusuutlikkus mõlemas haiglas.

„Kaks haiglat hakkavad tegema ka koostööd residentide väljaõppel ning arstiüliõpilaste praktika ja abiarstidena töötamise korraldamisel ning kliinilise personali täiendõppel,“ märkis Tõnis Allik. Koostööd tehakse ravikvaliteedi tagamise korraldamisel, infosüsteemide, sh kliiniliste infosüsteemide arendamisel ja kasutuselevõtul ning vastavate tugiteenuste korraldamisel, ühishangete läbiviimisel, juriidilisel ja insenerialasel nõustamisel.

Uue sihtasutuse loomisega annab Haapsalu linn senise Läänemaa Haigla varad üle loodud sihtasutusele. Koos varaga antakse üle ka kõik haigla õigused ja kohustused, sh töölepingud.

Uue sihtasutuse viieliikmelisse nõukogusse tuleb kolm regionaalhaigla ja kaks Haapsalu esindajat, haiglajuhina jätkab Tõnis Siir.