01.03.2022, 11:20
Vastlapäeval lõigati juukseid ja vanatüdrukud said mehele
Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu, mis kestab lihavõttepühadeni.
Võidu vastlaliu laskmine on juba sadu aastaid pikk komme.
FOTO:
Vastlapäeva tuntakse rahva hulgas ka lihaheite-, liugupäeva ja kitsamal alal Lõuna-Eestis pudrupäeva nime all. Nimetus vastlapäev ei ole eriti vana ja on tulnud meile võõrastel eeskujudel. Lihaheite nimetust seletas rahvas liha lõppemisega. Loomade poegimise järel mindigi üle rohkem piimatoidule.
Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega.
Vastlavurri meisterdamiseks tehti sea sääreluu keskele auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega - suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha.
