"Pärnu lahe ja Peipsi järve jääl läheb ahvena ning Saare- ja Hiiumaal pärast jääminekut saabuva särje püüdmisel igal kevadel suureks trügimiseks, aga see vaev tasub ära, sest päike soojendab mõnusalt põske ning parimal juhul tuleb kala nii, et lausa kühvelda veest välja!" ei jaksa kirglikud kalamehed ning kalastustarvete müüjad Sander ja Werner Grün kevadet ära oodata. „Ahvenasaak on parim vahetult enne jääminekut.“

Meisterda kombain

Ühtki vähemrahvastatud salakohta ei oska soovitada vist ükski õngemees, muigavad küsitletud. „Ikka jooksevad kõik nagu üks mees Peipsi järvele ja Pärnu lahele, sadade ja tuhandete kaupa. Peipsilt on peale ahvena lootust saada ka latikat ja koha.“

Kevadist jääpüüki tõsiselt võtval kalastajal tasub valmis meisterdada või poest osta niinimetatud Pärnu kombain (tuntud ka kui Pärnu rakendus ja Pärnu kirves), kus tamiili keritakse suure rulliga ning tamiili küljes on koos punase lõnga tupsudega üks-kaks õngekonksu (kirptirku) ning konksuga ristlant all raskuseks.

„Kui tamiilirullile panna peale ka stopper ehk piiraja, saab „kombainiga“ püüda hulga rohkem. Kalaparvele sattudes ei keri sa siis tamiili sisse-välja huupi, vaid lased konksud alati täpselt parve keskele ja muudkui tõmbad kala välja. Parimal juhul saad niimoodi ahvenat ligi 10 kilo tunnis!“ ütlevad Tallinnas tegutseva Bobo kalastustarveteäri omanikud.

Samas on „kirvega“ püüdmisel oma nipid, mida kalamehed on jagama väga kitsid – keegi ei kipu selgitama, milline komplekt meelitab kala kõige paremini ning kas parem oleks pikem-nõtkem või lühem-jäigem ritv. Mõni väidab koguni, et Pärnu lahel ja Võrtsjärvel edukas „kombain“ jätab näiteks Peipsi ahvenad sootuks külmaks.

Õngitsejate laulupeod

Üks on aga kindel: kui jääl liiga palju trampida ja suure raginaga ohtralt auke puurida, kaob ahvenaparv igal juhul minema. Kuid olukorra rahunedes võib samasse paika ka naasta. Parim ilm kevadiseks ahvenapüügiks on tuulevaikne ja veel kerge külmakraadiga.

Teine kevadel massilist huvi äratav kala on merisärg, kes siirdub pärast jääminekut jõkke-ojja kudema. Temagi peale jooksevad õngemehed tormi alates saarte jõgedest ja kraavidest ning lõpetades Tallinna külje all vuliseva Tiskre ojaga. Kui koht ja aeg satuvad olema õiged, jääb saagi suurus peamiselt näpuosavuse taha ehk kui kiiresti suudad saaki konksu otsast lahti haakida ning õnge taas vette heita.

Kui sellised sadade õngitsejatega „ühislaulupeod“ on kalamehele vastumeelt, peab ta Eestis kannatama maini, mil algab haugipüüdmisaeg (merel 1., siseveekogul 10. kuupäevast). Marjast raske kala merel jahtimise vaeva korvab parimal juhul 10 kg või rohkemgi kaaluv purakas.

Algaja varustus algab 20 eurost

Nagu kõigi kaladega, on ka haugipüügi koha pealt igal õngemehel oma vankumatud veendumused. „Mõni usub ainult kalasarnase silikoonlandi kõikvõimsusse, mõni on aga ainult jerk- ehk sööstlandi usku. Sama lugu on tamiili ja nööri eelistajatega: üks välistab esimese, teine teise,“ muigab Sander.
Tema sõnul saab algaja esimese haugimaitse suhu juba umbes 20 eurot maksva komplektiga, kuid Hiinas tehtud odavalt varustuselt ei maksa pikka vastupidavust loota. „Keskmine haugipüügi ridvakomplekt maksab poes sõltuvalt ostja eelistustest siiski 70–200 eurot, kuid muidugi leidub ka kalamehi, kes ainuüksi spinningurulli eest 400 eurot välja käivad,“ ütleb ta.