Avamaale võite niidikesena mõjuvad taimed istutada mai lõpus. Istutamise ajaks võiks neil olla 4–5 lehte ja korralik juurestik. Kahe taime vahe jätke umbes 15–20 cm. Istutamisel kärpige veidi juuri ja lehti. Istik pange 1–2 cm sügavamale, kui olid taimed ettekasvatamise ajal.Paremini sobivad talle nõrgalt happelise kuni neutraalse reaktsiooniga keskmiselt rasked liivsavimullad.

Pärast istutamist kastke hoolega, et taim juurduks kiiremini.
Hiljem tuleks porrut mullata. Muldamine on vajalik, siis kasvab ebavars pikemaks.Sortide puhul, mis on niigi pika ebavarrega, pole see töö vajalik. Muldama tuleb hakata alles siis, kui ebavars on umbes 1 cm jämedune.
Porrulaugu kasvatamisel on oluline hoida muld umbrohust vaba ja kobestatuna. Esimese paari kuu jooksul kosutage taimi vähemalt 3–4 korda, sobib anda täismineraalväetist (0,3% lahusena) vaheldumisi orgaanilisega, milleks kasutage lahjendatud virtsa (1 : 8) või linnusõnnikuleotist (1 : 20).

Hästi mõjub ka nõgeseleotis(1 : 10). Porrulauk vajab pealtväetist veel augustiski, sest siis toimub intensiivne ebavarre moodustamine.
Kogu see vaev tasub ära. Porrulaugus on rohkelt kõiki vajalikke mineraalaineid, eriti palju aga kaaliumi (254 mg%) ja rauda (60 mg%). Palju on C-vitamiini, lisaks B1- ja B6-vitamiini, foolhapet ning eeterlikke õlisid, mis tõstavad söögiisu.

Porrulauk on üks rauarikkaimaid köögivilju, mis samas mõjub soodsalt seedeorganite tegevusele. Väävlit sisaldavad eeterlikud õlid soodustavad sapi ning maksa talitlust, reguleerides seega seedimist. Suur kaaliumisisaldus on hea südamele ja neerude tegevusele. Porrulauk toimib ka verd puhastavalt, aitab vältida reumat, podagrat ja rasvtõbe. Seda mahedamaitselist lauku armastavad eriti britid. Walesis on porrulauk nartsissi kõrval lausa teiseks rahvuslilleks.