Hubane kodu admirali majas
Ann ja Rainer Gornischeff on majas elanud aastaid. Annile oli see lapsepõlvekodu. Ja mitte ainult talle. Ehkki lapsed – poeg ja tütar – on pesast välja lennanud, on see jäänud neile ja lastelastele teiseks koduks.
„Pitka sai selle kinnistu 60. sünnipäeva puhul ja laskis ehitada oma perele siia maja. See oli juba tol ajal eriline projekt, sest majas oli õhksoojusküte,“ räägib Ann. Majas olid ahjud, kuid ahjude servades jooksid alt üles õhuavad, kust soe õhk tubadesse liikuma pääses. Erilist soojustust majal polnud, see pandi majale alles aastakümneid hiljem.
Nõukogude ajal riigistati maja omanikelt, kes selle ostsid Pitkalt 1937. aastal ja lahkusid sõja ajal Rootsi. Algselt ühe pere jaoks ehitatud maja oli jaotatud neljaks korteriks. 1949. aastal asusid siia elama Anni vanemad, kes said alumisele korrusele kaks tuba, köök oli ühiskasutuses. Majas oli ka pesuköök, kuid korralik kanalisatsioon puudus.
Teisel korrusel elas luuletaja Henrik Visnapuu vend Eduard Visnapuu, kes oli muusikateadlane ja pedagoog. Tema ehitatud väike õuemaja seisab tänini maja hoovis kui mälestus möödunud aegadest.
Kõige keerulisem oli omandireformi aeg. Siis selgus, et maja kuulub tagastamisele omanike järeltulijatele Rootsis.
„Tegime kõik mis võimalik, et see maja meie koduks jääks. Läksime isegi Rootsi, et nende järeltulijatega kohtuda. Tegime selgeks kõik seaduse nüansid, paberite, dokumentide ja ekspertiiside hulk oli meeletu. See kõik kestis üle kümne aasta ja oli väga ränk,“ meenutab Ann. Rainer ja Ann olid aastatel 1991−1995 kirjavahetuses ka Johan Pitka Kanadas Vancouveris elavate tütarde Linda ja Saimaga.
Praegu elab majas kaks peret – ülakorrusel Anni ja all tema õe pere. Ülemisele korrusele viib vana puidust trepp. Tegelikult ei ole ka praegu ruutmeetreid ühe pere jaoks siin üldse üleliia – ca 60 – ja toad suhteliselt väikesed.
Aastate jooksul on majas tehtud mitmeid juurdeehitusi, ehitatud ka kaks verandat. Kui kõik hakkasid vanu pliite välja lammutama, et ruumi teha kesk- või elekterküttele, siis Ann ja Rainer hoopis ehitasid endale puupliidi.
30 aastat tagasi ehitasid Ann ja Rainer uue ahju. „Kahhelkivisid ei olnud tollal üldse saada. Kuskilt siis õnnestus hankida kahhelkivid, mis olid tegelikult praak,“ meenutab Ann.
Viimane põhjalikum remont oli 15 aastat tagasi. Siis ehitati juurde vannituba ja väike abiruum. Majale pandi uus plekk-katus ja vahetati ära ka aknad. „Natuke kahju oli, et meil ei olnud võimalik restaureerida vanu puidust aknaraame, kuid pere kõrvalt tuli raha lugeda, ja polnud võimu seda teha,“ ütleb Ann.
Ta ütleb, et kõik nende kodu ehitused ja remondid on tingitud konkreetsest vajadusest. „Vajadused tingivad ka muutusi,“ nendib ta. Kui lapsed kasvasid, tekkis hommikuti vannitoajärjekord – nii ehitati lastele oma pesemisruum.
Anni ja Raineri kodukujunduses on märgata, et siin majas elavad loomingulised ja oma kodu armastavad inimesed. Ann on lõpetanud kunstiakadeemias arhitektuuriteaduskonna tööstuskunsti erialal, Rainer aga kunagise TPI (Tallinna Tehnikaülikool) ühiskondliku toitlustuse eriala.
Edasi lugege Maakodu aprillinumbrist "Suvi aias".
