Mõnus oaas verandal

Kevadepealinnas sõites jääb Tupitsa pere õiterohke aed ning kaunite verandadega ilus sinine maja kõigile silma. Lilledesse uppuvat verandat armastavad nii majaomanikud kui ka nende külalised.

Kui kevadsuvises aias istutamiste ja rohimiste vahepeal on vaja hinge tõmmata või tulevad ootamatud külalised, kellega tunnike juttu puhuda, katab Ly Tupits kohvilaua enamasti just verandale. “Isegi siis, kui ma tahan sõbrannasid elutuppa kutsuda, ei soovi naised seda mitte,” tõdeb perenaine. “Nad võtavad kohe verandal istet ning teatavad, et perenaine võib neile kohvi sinna lauale serveerida!”

Perenaisega juttu puhudes selgub, et kui Ly ja Heino oma lastega 15 aastat tagasi Türile kolisid, oli praegune ilus kodumaja üsna märkamatu. Maja vajas täiesti tühjaks lammutamist. Kümme aastat ei olnud selles keegi elanud ning enne seda oli maja jaotatud mitme pere vahel, kes ei tundnud end ilmselt peremehena.

Eelmise omaniku unistus

Kui Ly ja Heino enne ehitustöid 1936. aastal valminud maja plaane ja dokumente uurisid, avastasid nad, et elumajale oli planeeritud suur veranda. Isegi maja tänavapoolse välisukse ette oli joonestatud avar eeskoda. Selle asemel oli väikest putkat meenutav ehitis. “Eks sõda tuli peale, ilmselt ei jõudnud eelmine peremees oma koduga seotud unistusi ja plaane ellu viia,” oletab Ly.