Aktiivsete veredoonorite arv on aastate vältel oluliselt kasvanud
Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 60 890, seega loovutas üks doonor keskmiselt 1,7 korda verd. Võrreldes vereloovutuskordade arvu 2013. aasta näitajaga, oli tulemus vaid pisut väiksem (0,6%).
„Kui vaadata korduvdoonorite osatähtsust esmas- ja korduvveredoonoritest kokku, siis on see aastaga ühe protsendi võrra kasvanud,“ tõi välja instituudi analüütik Ingrid Valdmaa. „Uute doonorite hulk ajapikku väheneb, aga korduvalt doonoriks olnud inimeste arv suureneb. Nii on näiteks viimase nelja aastaga esmasdoonoreid 20% võrra vähem, kuid korduvdoonoreid on ligi 7% rohkem.“
Doonorite seas oli ka 518 afereesidoonorit. Valdmaa selgitas, et tavalisest täisvere loovutamisest erineb see selle poolest, et afereesidoonorilt eraldatakse protseduuril separaatori abil verest vaid vajalikku verekomponenti ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi.
Afereesidoonoriks sobivad korduvalt täisverd loovutanud ja hea terviseseisundi ning normis analüüsitulemustega inimesed. Selliseid protseduure viidi mullu läbi kokku 2145 korral, mis keskmiselt teeb ühe afereesidoonori kohta 4,1 protseduuri aastas. Afereesiprotseduuride hulk on viimase nelja aastaga peaaegu kahekordistunud.
Täna avaldatud andmed sisaldavad esimest korda ka vereloovutuste ülevaadet doonori soo- ja vanuserühma lõikes. See näitab, et veredoonorluses on võrdselt esindatud nii mehed kui naised. Samas kui täisverd andvate doonorite seas on pisut enam naisi (51,5%), siis afereesidoonoriteks on arvestades üldist sobivust ootuspäraselt valdavalt mehed (99,8%).
„Verekeskustes annetavad verd pigem nooremad ning väljasõitudel on vereloovutajad pigem vanemad inimesed,“ lisas analüütik.
Samuti on esmakordselt avaldatud statistika doonoriks saada soovinud, kuid siiski mittesobinud inimeste kohta. Iga kord kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ohutus. Kokku registreeriti eelmisel aastal doonoriks mittesobivaid inimesi 7955 korral. Peamine põhjus (43,5%) kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiinitase.
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja mitmete teiste haiguste puhul. Mullu kasutati verekomponente haiglates üle Eesti kokku 19 454 patsiendi ravis. Seega saab välja tuua, et iga vereloovutus aitas päästa kolme inimese elu.
