Verandast saab õitsev oaas

Eestimaises suves on klaastrepp ideaalne paik, kus end hea raamatuga kerra kerida, mõnusas tugitoolis ja potitaimede keskel. Kui klassikalist verandat võtta pole, ajab sama hästi asja ära ka kinniehitatud rõdu.

Kaval aiasõber võib oskuslikult taimi valides oma veranda aasta ringi õitega täita. Vaid ehk südatalv on veidi õievaesem, kuid siis aitavad hädast välja ajatatavad sibullilled, näiteks krookused, tulbid ja nartsissid.

Kogu kevade ja suve võivad teid aga rõõmustada kaks toataime – abuutilon ja fuksia –, mida armastasid juba meie vana- ja vanavanaemad. 

Abuutilonid (Abutilon spp.) on tänapäeva toalillemaailmas juba peaaegu unustatud, kuid vääriksid igati taasavastamist. Need suurte lopsakate lehtedega taimed meenutavad oma lehestikult veidi vahtraid, kuid kaunid tokkroosiõisi või kellukesi meenutavad õied teevad neist taimedest ühed kaunimad suvised pilgupüüdjad. Lisaks on abuutilonid pistikutega lihtsalt paljundatavad ja kergesti kasvatatavad – mida rammusam muld, seda kaunimad ja lopsakamad on abuutilonitaimed. Ka taluvad abuutilonid hästi lõikamist – see muudab taimede võra tihedamaks ning ka õisi on rohkem. Need taimed õitsevad eelkõige sama aasta noortelt võrsetelt.

Fuksiad (Fuchsia) on pärit abuutilonidega samast ajastust, kuid nood erakordselt õierikkad taimed on viimastel aastatel taas moelemmikuks tõusnud. Pole ka ime. Fuksiasorte leidub igale maitsele, nad õitsevad kogu suve ning rõõmustavad teid oma õitega isegi varjulistes ja poolvarjulistes paikades. Viimased ongi fuksiatele kõige sobivamad – neile meeldib ühtlane kõrge mullaniiskus, mistõttu päikesepaistelises paigas kasvava fuksia kastmine võib osutuda lõputuks tööks.

Kolmas möödunud ja ülemöödunud sajandi moelemmik, kes võib terve suve oma õitega verandaelu kaunistada, on harilik oleander (Nerium olender) ning tema sordid. Verandal alustab oleander õitsemist juba hiliskevadel ning õisi jätkub hilissügiseni. Lisaks on ta üks väheseid taimi, kelle võib rahuliku südamega suveks õue tõsta. Tema paksud nahkjad lehed saavad harva päikesepõletusi.

Õu ja veranda ongi oleandrile parimad asukohad. Kuna tegu on mürgise taimega, kelle õied lõhnavad küll meeldivalt, kuid väga tugevalt, oleks hea teda hoida igapäevastest eluruumidest kaugemal.