Kaunist lumeroosi peeti igavese nooruse allikaks, kuid see tõi pigem kiire surma

Lumeroosiga on salakavalad lood. Siin on ilu, lund ja mürki. Enamik lumeroosi liike õitseb Eesti oludes aprillis.

Lumerooside (Helleborus) sordiaretus on viimasel aastakümnel olnud eriti viljakas. On tulnud uued värvid, õied on järjest rohkem täidetud. Sordiaretus käib leebema kliimaga Lääne-Euroopas ja seal on need lilled tõelised lume roosid. Lumi ja roos on vastandid nagu vesi ja tuli. Aga nad saavad koos hakkama.
Mürgised on kõik lumeroosi osad, kõige tapvamad on juured ja seemned. Taime kuivades mürgisus säilib. Siit tuleb ka ladinakeelne nimi: helleborus tähendab surmatoitu.
Lumeroosid vajavad poolvarjulist rammusat kasvukohta. Nad kasvavad ka päikselises kohas, kui on piisavalt niiskust. Liigvari neile ei meeldi. Samuti ei sobi neile kuiv liivane ega ka savine liigniiske muld.