NÕUANNE: Kuidas toime tulla õietolmu allergiaga?
Need, kes on olnud lapseeast saati hädas allergiaprobleemidega, juba teavad ja tunnevad oma haigusnähte. Nad oskavad allergia vallandajaist eemale hoida, vajalikke ravimeid kaasas kanda ning õigel ajal rohukapist abi otsida. Samas on aina rohkem neid, kel tekivad allergiaprobleemid alles täiskasvanueas. Siis on üllatus suur – ma pole ju kunagi allergiline olnud, mis siis nüüd juhtus? Või imestatakse, et suguvõsas ei ole kellelgi allergiat olnud, aga lapselaps ei saa sääsehirmu tõttu suveõhtul üldse õues olla! Tema sääsekublad lähevad nii suureks, et tekivad lausa tursed ja järgnev öö hoiab ärkvel nii löövet kratsiva lapse kui ka vanemad.
Loodusest võõrandumise vitsad
Allergia sagenemise põhjuseks peetakse meie eemaldumist loodusest, elamist saastunud õhuga linnades, töötamist suhteliselt kehvasti ventileeritud ruumides ning palju lisaaineid (säilitusaineid) sisaldava toidu söömist. Loodusesse tagasi pöördumine on igati teretulnud, paraku on võõrdumine pahatihti juba oma töö teinud.
Siiani ei teata täpselt, miks mõnel avaldub allergia juba lapsepõlves, teisel alles täiskasvanueas. See, mis võib ühel allergia väljakujunemist soodustada, võib teisel hoopiski selle tekkimise ära hoida. Üks on aga kindel – allergia võib tekkida ja kaduda igas vanuses. Erinev on vaid tõenäosus selle tekkeks või kadumiseks – ühel on see suurem, teisel väiksem ning see on määratud geenidega.
Õietolmude rünnak
Ülitundlikkus tuultolmlevate puude, kõrreliste, korvõieliste ning umbrohtude õietolmu suhtes on täiskasvanueas kõige sagedasem allergia põhjustaja.
Haigusnähud võivad tekkida juba enne lume sulamist. Päikeseliste tuuliste ilmadega muutub nina vesiseks, silmad hakkavad sügelema, võib tekkida ärritusköha, mõnikord isegi astmale iseloomulik hooköha või raskendatud vilistav hingamine.
Mais-juunis on lisaks kase õietolmule küllalt sageli allergia põhjustajaks võilill. Ka mõningate lillede lõhn võib põhjustada ärritusreaktsioone.
Liiliad on kõige hullemad, kuid ka piibelehtede lõhnast võib tekkida peavalu või halb enesetunne.
Kuidas vahet teha, kas tegu on allergiaga, viirusinfektsiooniga või muu mitte allergiast põhjustatud nohuga?
Allergiale on iseloomulikud vesine eritis ninast, erineva raskusastmega ninakinnisus, aevastamine, ninasügelus, silmade sügelus. Võib kaasneda köhatamine, suulae sügelus, väsimus, samas ei ole palavikku, kurguvalu ega liigese- ja lihasevalusid. Allergia korral kestavad haigusnähud nädalaid, teinekord isegi kuid – vahepeal leebudes, siis taas ägenedes. Infektsioonist tingitud ehk nn külmetushaiguse korral kestavad haigusnähud mõnest päevast kahe nädalani, haigus algab ägedalt ning sellele järgneb paranemise periood.
Õietolmust põhjustatud nohu leevendub, kui võtta allergiavastast tabletti, näiteks saab apteegi käsimüügist osta antihistamiinikumi. Neid tablette tuleks kasutada nii kaua, kui püsib kokkupuude allergia põhjustajaga. Ekslik on arvata, et nendega ravitakse allergia välja, küll aga suruvad need maha allergeeni põhjustatud haigussümptomid.
Kui tablettravi toob leevendust, aga toime pole siiski piisav, tuleb nõu pidada perearstiga. Tohter saab soovitada lisaravimeid silma tilgutamiseks ja ninna piserdamiseks. Enamasti osatakse apteegis nõu anda, kuid kõiki ravimeid ei saa osta retseptita.
Täpsemalt saab allergia põhjustaja kindlaks teha allergoloog. Testidega selgub see, millest tuleb eemale hoida ning kuidas oma tegemisi planeerida nii, et õietolmudega kokkupuude oleks väiksem ning ravimitest saadav abi suurem. Tundlikkuse korral on oluline ka enda kaitsmine. Aiatöid tehes kandke päikeseprille ja ega maski kandminegi paha tee. Pärast õueskäiku peske käed, nägu või isegi juuksed.