RETSEPTID: Kevad taldrikul
Meie loodusest tasub kööki tuua karulauku, hapuoblikat, nõgest, võilille, nurmenukku, maltsa ja merikapsast. Uute ja huvitavate toiduainete ülekülluse tõttu võivad meil looduslikult kasvavad taimed kergesti unustusse vajuda. Mõned ütlevad, et nemad „maltsa“ küll süüa ei taha, kuigi just umbrohtudest võib kevadel saada vajalikke vitamiine jm väärtuslikke toitaineid.
Väärtuslik kõhutäide
Karulauku ja haput oblikat kasvatatakse lehtköögiviljana juba paljudes koduaedadeski. Jaapanlased on aretanud võilillesorte. Meie põhjanaabrid soomlased kasvatavad aga järjest rohkem spinatit. Noored kevadised lehed on kõige maitsvamad.
Lehtköögiviljad on aedviljadest kõige toitaineterikkamad. Lehti võib nimetada taime kopsudeks. Need sisaldavad klorofülli ja lehti süües toetame ka oma kopse. Tervislike taimede söömine parandab ka tuju − on ju roheline kevade, uuenemise ja lootuse värv.
Toitainetest on lehtköögiviljades palju rauda ja kaltsiumi − mida tumedam roheline, seda rohkem rauda! Tänu sellele, et lehmad on rohusööjad, saame kaltsiumi ka piimast. Veel saame magneesiumi, kaaliumi, fosforit, tsinki, C-vitamiini ja B9-vitamiini ehk foolhapet. Lehtköögiviljad sisaldavad ka rasvas lahustuvaid A-, E- ja K- vitamiine ning kiudaineid.
Klorofülli toel tegutseb meie seedetraktis kasulikke baktereid, kes aitavad vähktõbe eemal hoida.
Roheroogadel on ka puhastav toime ning nad toetavad maksa ja neerude talitlust. Mida mõruma maitsega, nagu näiteks võilill, seda parem maksa toniseerija. Kõik söödavad rohttaimed on ka head verepuhastajad.
Antiikajal hinnati hapu oblika seedimist soodustavat mõju: happeküllus kiirendab toidu seedimist maos. Haput oblikat saab kasutada suppides, salatites, pirukatäidistes ja ka maitsetaimena. Kui käiku läheb suurem kogus oblikaid, tuleks neid esmalt balanšeerida, et eemaldada liigne oblikhape. Oblikhappega liialdamine võib tekitada ainevahetusprobleeme, näiteks organismist kaltsiumi välja viia. Seepärast võiks hapusid oblikaid süüa koos kaltsiumirikaste piimatoodete, kaunviljade ja kalaga. Kultuursortide lehtedes on oblikhappe sisaldus väiksem kui looduses kasvaval hapul oblikal.
Miks süüakse mujal maailmas nii palju spinatit? Spinat on hea seedimisele, südamele ja veresoonkonnale. Spinat aitab isegi kaalu langetada, ta neutraliseerib naatriumi kahjuliku mõju, on kasulik luudele ja tugeva antioksüdandina ka immuunsüsteemile.
Kuuma ja külma mõju
Rohelised road valmivad kiiresti ja lihtsalt. Kõige tervislikumad on need värskelt. Tolmust, mullast vms puhtaks pestud lehed vurritage salativurris kuivaks või laske liigne vesi neist sõelal välja nõrguda. Lehti võib ka majapidamispaberiga kuivatada.
Kui on plaanis keetmine, pange värske kraam alati keevasse vette, et sedasi paremini säilitada vitamiine. Keetke nii vähe, kui saab, piisab 2−5 minutist. Pikaajalisel kuumutamisel kaotavad lehed nii oma isuäratava värvi kui maitse, seepärast lisage neid valmivale roale alati lõppjärgus.
Kui te ei kasuta lehti kohe ja soojalt, võiks need pärast mõneminutilist keetmist panna külma jäävette. Sedasi säilib ilus erkroheline värv. Samuti on töödeldud enamik sügavkülmutatud köögiviljadest.
Kui ostate sügavkülmutatud spinatit, saab selle üles sulatada väga lühiajaliselt kuumutades.
Nõgest tuleb kindlasti mõni minut keevas vees blanšeerida − siis saate taime töödelda nii, et ta teid ei kõrveta.
Kahjuks ei saa kergelt keetes säilitada hapu oblika ilusat rohelist värvi, sest hapete tõttu muutub värv kuumas vees kohe pruuniks.
Kuna rasvas lahustuvaid vitamiine omastame paremini koos rasvainetega, lisage keeduveele veidi õli või piserdage seda valmis roale. Kui kasutate toitu maitsestades sidrunit, laimi või palsamiäädikat, saate toidust kaltsiumi paremini kätte.
Võimalusel kasutage toiduks alati värskeid taimi. Ja pidage meeles, et külmkapis, näiteks niiskesse majapidamispaberisse keeratud lehtedes, säilivad vitamiinid paremini kui lauavaasis valguse käes.
Kohevad nõgesepannkoogid
Nõges on väärt ravimtaim, kuid teda saab nii värskelt kui kuivatatult kasutada ka suppides, kastmetes ja leivas. Söögikõlblikud on kevadised noored võrsed.
2 dl nisujahu
2 muna
3−4 dl hapupiima, petti või keefirit
1 dl blanšeeritud nõgesemassi
1 tl soola
0,5 tl söögisoodat
praadimiseks õli
serveerimiseks keedist või hapukoort
Blanšeerige nõgeseid lühikest aega kuumas vees. Jahutage. Purustage nõgesed blenderis vähese koguse vedelikuga.
Eraldage munavalged kollastest. Lööge munarebud lahti, lisage vedelik ja nõgesemass ning segage ühtlaseks. Lisage sõelutud jahule sool ja söögisooda ning see omakorda pidevalt segades massile, et tekiks ühtlane tainas.
Vahustage munavalged tugevaks vahuks ning lisage siis vaht tainale, samal ajal seda õrnalt alt üles segades.
Praadige õlis madalal kuumusel lusikapannkoogid. Serveerige soojalt keedise või hapukoorega.
Lahtine spinati-singipirukas
Kiire lehttainas
100 g võid või küpsetusmargariini
2 dl nisujahu
1/2 tl soola
60−80 ml külma vett, kuhu lisage söögiäädikat, et oleks õrnalt hapukas maitse
Täidis
100 g spinatit
50 g sibulat
100 g suitsupeekonit
50 g sinihallitusjuustu
2 muna
200 ml 35% rõõska koort
200 g hapukoort
soola
Sõeluge jahu kaussi, lisage sool, toasoe või ehk siis küpsetusmargariin. Sõrmitsege jahu võiga sõmeraks massiks. Valage hapukas vesi sõrmitsetud massile, segage sellest ühtlane mass. Pressige tainas kokku, kuid ärge sõtkuge seda liiga kaua.
Asetage tainas vähemalt pooleks tunniks külmkappi.
Täidis
Peske spinat, eemaldage varred, tükeldage ja blanšeerige.
Koorige sibul ja hakkige kuubikuteks. Tükeldage suitsupeekon ning praadige peekon ja sibul pannil.
Kloppige munad, lisage rõõsk koor ja hapukoor. Rullige tainas ümmarguseks ja vooderdage ümmargune (24cm) vorm tainaga. Jaotage spinati-sibula-singitäidis tainale. Murendage peale sinihallitusjuust.
Valage muna-kooresegu ühtlaselt vormi, täidis võiks olla sellega kaetud. Küpsetage 175kraadises kuumuses 40 minutit. Serveerige soojalt.
Hapuoblikasupp
1,5 l vett
500−700 g suitsuseakonti
200-300 g hapusid oblikaid
30 g riisi
1−2 porgandit
1 keskmine sibul
1–2 sl õli
2−3 muna
soola ja suhkrut
loorberilehti ja musta terapipart
hapukoort serveerimiseks
Pange kondid külma veega keema, eemaldage vaht ja keetke liha poolpehmeks. Lisage riis. Koorige porgandid ja sibul, tükeldage need ja kuumutage õlis läbi. Lisage kuumutatud maitseköögivili supile. Maitseks lisage loorberileht, musta terapipart ja soola. Eemaldage supist kondid, lõigake kontidelt liha ning pange see supi sisse tagasi. Peske hapud oblikad ja lõigake ribadeks. Lisage need supile ja keetke veel mõni minut. Maitsestage leent vajadusel veel soola ja suhkruga. Enne serveerimist eemaldage loorberilehed ja terapipar. Keete munad ja hakkige peeneks. Muna võib lisada ka suurte tükkidena. Serveerige suppi hakitud keedumuna ja hapukoorega.
Sama retsepti võib kasutada ka spinati- või nõgesesupi valmistamisel. Mitut lehtköögivilja võib ka ühes leemes koos kasutada.
