Uhked lilleanumad suveks
Milliste lilleanumatega kaunistada sel aastal õue, terrassi, puhkenurka? Võib-olla teeks mitme väikese lillekasti ja aiavaasi asemel hoopis ühe suure ja uhke? Sinna mahub kõike: suve- ja püsililli, kõrrelisi, lehtdekoratiivseid taimi. Suur nõu köidab pilku juba eemalt, andes rohkem võimalusi mängida kõrguste ja kasvukujuga, panna kokku lehestruktuure ning eri kujuga õisi.
Valge lillesülem
Kui kasutada lillenõus vaid üht värvi õisi, on tulemus alati maitsekas. See jääb lihtsalt silma, nagu siin valgete õitega lillesülem punases tünnis.
Valged õied mõjuvad värskelt ja toovad varjulisemasse kohta valgust. Kujutage ette, kuidas see kooslus lööb loojuva päikese kiirtes särama või helendab suveöös kuukiirte paistel. Valge värv paistab kaugele, avardab ruumi.
Punane tünn toob valge lillekoosluse veelgi paremini esile, tasakaalustades oma energiaga heledate toonide kergust. Paljud pelgavad aias punaseid esemeid, tegelikult sobivad need rohelusega väga hästi.
Kõige jõulisemalt tõusevad sülemist esile vereva sõrmkübara (Digitalis purpurea) õisikutornid. See kaheaastane liik õitseb juunis-juulis, vahel veel augustiski. Äraõitsenud õisikuvarred lõigake ära. Tühja kohta anumasse ei jää, suve edenedes muutuvad teised suvikud aina lopsakamaks.
Tugeva vormiga sõrmkübarale sekundeerivad kalevikepi (Gaura lindheimeri) peenikesed ja õrnad õisikud. Valgetel tähekujulistel õitel aimub roosakat tooni. Suvega võivad õiekobaraid kandvad varred kasvada kuni meetrikõrguseks, harunev puhmik põimib end teiste taimede vahele. Nõtked õisikud ehivad lilleanumat juulist oktoobrini.
Õiemustrisse lisavad külmadeni valgust hariliku kosmose (Cosmos bipinnatus) suured lumivalged korvikud. Nende tillilehti meenutav õrn lehepits on kõigile õitele hea taust, sõrmkübara veidi robustsetele lehtedele aga kontrast.
Üle tünni serva valgub südajas suutera (Sutera cordata), tihedaid padjandeid katab valge õiesäbru. Tema õitseb usinalt kergete sügiskülmadeni ning kannatab ära ka mõne miinuskraadi. Suvekuumaga võib ta teha õitsemises väikese pausi.
Aga siin helevalges lilleaias on ju veel keegi! Püti äärel sirutavad oma mustjaspunaseid õisikuid ülespoole ruske kosmose (Cosmos atrosanguineus), rahva keeli šokolaadikosmose korvikud. Neid nuusutades tunneb magusat vanillilõhna.
Rõõmsad päikeselaigud
Kollane on soe ja rõõmus värv, mida tahaks eriti näha jahedal suvel. Kollastes toonides lopsakad lilleanumad mõjuvad siis nagu väikesed päikesed. Sellist päikesevaasi on kerge kujundada, kollaste õitega lilli on ju palju.
Suurtes mustades tünnides on kokku saanud vanad head tuttavad: kõrge peiulill (Tagetes erecta), suur mungalill (Tropaeolum majus), suur-lõvilõug (Antirrhinum majus), aed-pärdiklill (Mimulus x hybridus). Lopsaka kuhila keskel hakkab suve teisel poolel troonima aedkanna (Canna × generalis). Anuma kõrghetk saabubki siis, kui kanna kõrgetel õisikuvartel puhkevad erksad õied.
Roosa vaagen
Hariliku kosmose kõrgekasvulistest sortidest on kujundatud madalatele ja laiadele anumatele uhked inimesekõrgused lillekuhjad. Lopsakaid kosmoseid ümbritseb allpool roosades- lillades toonides õierõngas: täidisõieline sultan-lemmalts (Impatiens walleriana) ehk virk-liisu, luuderohulehine ehk ripp-pelargoon (Pelargonium peltatum), sinine tiiviklill (Scaevola aemula). Viimased kaks hakkavad suve jooksul suuremaks kasvades kaunilt üle serva rippuma.
Kosmostest veelgi ülemal hõljuvad aga kõrgetel peaaegu lehtedeta vartel argentiina raudürdi (Verbena bonariensis) pisikesed sinakaslillad õiekobarad. Hõreda kasvuga hea taimega saab muuta istutusi õhulisemaks ning ruumiliselt suuremaks.
